Tagumine kraniaalne lohk on kõige tagumine õõnes või surutud ala koljupõhjas, mis moodustab inimese kolju ülemise osa. See on ka kolju suurim ja sügavaim piirkond. Tagumine kolju lohk on üks kolmest koljuõõnest, teised on eesmine koljuõõnsus ja keskmine kolju lohk. Nagu teisedki depressiooniga piirkonnad, kannab see ajusagaraid.
Kolju põhjas asuv tagumine koljuõõnsus moodustab osa koljusisesest õõnsusest. See on kolju sees asuv ruum, kus asub aju, mis on ümbritsetud membraanidega ja kasutab piirkonna tserebrospinaalvedelikku kaitsepadjana šoki või trauma vastu. Seda nimetatakse ka koljuõõnde või intrakraniaalseks ruumiks. Endokraanium – osa koljupõhjast, mis tähistab selle põhja, sisemist osa – vastutab tagumise koljuõõnde moodustamise eest.
Tagumise kraniaalse lohu taga on silla ja piklik medulla. Mõlemad asuvad aju tagumise osa alumises piirkonnas, mida nimetatakse ajutüveks, kusjuures silla asub medulla kohal. Esiosas paikneb tagumises koljuõõnes väikeaju, mis on aju osa, mis vastutab peamiselt motoorse juhtimise eest.
Tagumisel kraniaalsel süvendil on mitu piiri. Eest ümbritseb seda ruudukujuline plaat, mida nimetatakse dorsum sellae’ks, kaldus lohk, mida nimetatakse sfenoidsest luust clivus, ja kuklaluu alumine osa. Tagumine on piiratud kuklaluu lame osaga. Väike osa parietaalluu alumisest nurgast tihendab süvendi ülemist ja alumist osa. Küljed, mida nimetatakse ka selle seinteks, koosnevad oimuluu püramiidikujulisest ja tagumisest osast ning kuklaluu külgmisest ümarast osast.
Muud tagumise koljuõõnde tunnused hõlmavad foramen magnum, tentorium cerebelli ja jugular foramen. Foramen magnum on suur avaus kuklaluus, mis vastutab pikliku medulla kolju sisenemise ja sealt väljumise eest. Tuntud ka kui väikeaju tentorium, tentorium cerebelli on nimetatud selle järgi, et see toimib väikeaju “telgina”; see eraldab selle ajuosa kuklasagarate alumisest piirkonnast. Kägiõõs on kolju põhjas asuv auk, mis transpordib teatud kraniaal- ja lisanärve.