Tagatiseta võlakiri on võlaväärtpaber, mis ei ole garanteeritud emitendi tagatisega, nagu seadmed või tulu. Mõnel juhul ei pruugi emitent varade puudumise tõttu tagatist anda, mistõttu kõik emiteeritud võlakirjad on tagatud ainult lubadusega laenatud raha tagasi maksta. Tavaliselt liigitatakse tagatiseta võlakiri kas sirge või allutatud võlakirjaks. Investorid peaksid enne nendesse investeerimist täielikult mõistma seda tüüpi võlakirjadega kaasnevaid riske, sealhulgas maksejõuetuse riski.
Üldiselt on võlakiri väärtpaber, mille on emiteerinud ettevõte või valitsus raha laenamiseks. Seda kasutatakse sageli kulude katteks kapitali kogumiseks ja seadmete ostmiseks. Sellel võlaväärtpaberi vormil on tavaliselt fikseeritud intressimäär, mille emitent määrab selle tekkimise ajal. Seega nõustub emitent võlakirjaomanikele intressi maksma ja tõotab lunastustähtajal kogu laenatud summa tagasi maksta.
Üks tagatiseta võlakirjade tüüp on võlakiri. See on tagatud emitendi üldise krediidiga ja võlakirja omanikku loetakse emiteeriva ettevõtte võlausaldajaks. Juhul, kui emitent likvideerub, on sirge võlakirja omanikel nõuete suhtes eelisõigus allutatud võlakirjade omadele, kuigi esmalt makstakse tagatud võlakirjade omanikele.
Teist tüüpi tagatiseta võlakirju nimetatakse allutatud võlakirjadeks, mis on nõuete osas madalamad kui sirged võlakirjad. Seda tüüpi tagatiseta võlakirjad on riskantsemad kui tavalised võlakirjad ja tagatud võlakirjad, kuid see pakub kõrgemate intressimäärade kaudu suuremat tulupotentsiaali. Näideteks on kõrge tootlusega võlakirjad ja rämpsvõlakirjad, millel on suur emitendi maksejõuetuse risk. Suurenenud riski tõttu on rämpsvõlakirjad üldjuhul kulusid ja kulusid tõstnud ning paljudel juhtudel kannavad rämpsvõlakirju hoidvad investeerimisfondid kulud üle investorite kanda.
Tagatiseta võlakirja näiteks on Ameerika Ühendriikide riigivõlakirjad, mille taga on pigem valitsuse usk ja krediit, mitte tagatis. Vajadusel saab valitsus tõsta makse või võtta muid meetmeid tulude suurendamiseks võlakirjade tagasimaksmiseks. Kuna maksejõuetuse tõenäosus on väike, peetakse seda tüüpi võlakirju üsna madala riskiga võlakirjadeks.
Investorid peaksid enne tagatiseta võlakirjaga investeerimist olema teadlikud erinevatest riskidest, mis on seotud tagatiseta võlakirjaga. Seda tüüpi võlakirjade puhul on üheks suurimaks riskiks krediidi- või maksejõuetuse risk, mis seisneb võimaluses, et emitent jätab laenu võlgu ega suuda seda summat lunastustähtajal tagasi maksta. Teine võimalus on intressimäära risk, mille puhul võlakirja hind intressimäärade tõustes langeb. Lisaks on fikseeritud intressimääraga tagatiseta võlakirjal inflatsioonirisk, mis tekib siis, kui võlakirja intressimäär ei vasta inflatsioonimäärale. Investoritel on soovitatav enne ostmist väärtpaberi prospekt põhjalikult läbi lugeda.