Tagakiusamispetted on teatud tüüpi paranoilise psühhoosi iseloomulikud sümptomid. Psühholoogid kirjeldavad neid kui põhjendamatuid hirme, uskumusi või hallutsinatsioone, et teised inimesed kavatsevad inimest kahjustada. Enamik inimesi, kes kogevad selliseid pettekujutlusi, suudavad endiselt oma igapäevaelus normaalselt toimida, kuigi nad võivad pidevalt tunda ärevust ja ärrituvust. Pettumuslikke häireid saab tavaliselt hallata ravimite ja nõustamise kombinatsiooniga, kuigi tagakiusavate pettekujutlustega inimest võib olla äärmiselt raske veenda teistelt abi vastu võtma.
Mõned inimesed kogevad meelepetteid samaaegselt teiste vaimsete häiretega, nagu skisofreenia, kuigi enamik inimesi, kellel on tagakiusamismõtted, on muidu terved. Isik võib tunda, et teised, kes tahavad talle halba teha, jälgivad või järgivad teda pidevalt. Kannataja võib arvata, et töökaaslased plaanivad tema vastu vandenõu või et valitsuse spioonid teostavad pidevalt järelevalvet. Pettekujutused võivad hõlmata hirmu saada restoranides mürgitatud või võõraste rünnata, kui väljas jalutama või autoga sõitma minna.
Isik, kellel on tagakiusamispetted, loob sageli terveid uskumussüsteeme või vaimseid konstruktsioone, et õigustada oma hirme. Paranoilise inimese meelest on uskumused ratsionaliseerunud niivõrd, et ta on täiesti veendunud, et ohud on reaalsed ja otsesed. On väga tavaline, et pettekujutelmalised inimesed helistavad sageli politseisse ja esitavad teiste vastu tsiviilhagi, kuigi tegelikult neid ei ahistata ega kahjustata.
Arstid ja psühholoogid ei ole kindlad tagakiusamise pettekujutluste täpsetes põhjustes. Uuringud näitavad, et geneetika mängib luululiste häirete tekkes olulist rolli, kuna paljudel inimestel on perekondlikud vaimuhaigused. Need luulud võivad olla seotud ka samade aju keemilise tasakaalustamatusega, mis põhjustavad depressiooni ja skisofreeniat. Lõpuks usuvad mõned psühholoogid, et liigne stress võib põhjustada tagakiusavaid pettekujutlusi.
Arstid saavad diagnoosida luululisi häireid, esitades küsimusi sümptomite kohta ja tehes aju kuvamise teste, et kontrollida kõrvalekaldeid. Kui patsiendile on diagnoositud diagnoos, antakse talle tavaliselt antipsühhootilisi ravimeid ja ta peab regulaarselt käima psühholoogi või psühhiaatriga kohtumistel. Psühhoteraapia võib olla väga tõhus, kui patsient on valmis olema oma psühholoogiga avatud ja aus. Lähedaste toetus ja kindlustunne on samuti oluline, et aidata inimestel end mugavalt tunda ja usaldust luua.