Tagajalg viitab jala kõige tagumisele osale, kus paiknevad taluluu ehk pahkluu luu ja calcaneus ehk kannaluu. See võib viidata ka selles sisalduvatele liigestele, mis hõlmavad subtalaarseid ja talokruulseid liigeseid. Tagajalg võib hõlmata ka lihaseid, mis kinnituvad piki neid luid, nende kõõluseid ja sidemeid, mis neid luid koos hoiavad.
Tagajalal leidub rohkem kõõluseid ja sidemeid ning suuremaid luid kui esijalal, mis hõlmab varvaste falangeaalluid ja pöialuud vahetult võlvi ees, või jala keskosas, mis hõlmab viit jalavõlvi tarsaalluud. . Tagajalal on aga kõige vähem luid, mis koosnevad ainult kahest ülejäänud luust: talluust ja luust. Siin on ka kaks suurt sünoviaalset liigest. Talokruuraalne ehk hüppeliiges paikneb talluu ülemise pinna ning sääreluu ja pindluu aluse vahel sääres ning subtalaarne liiges taluluu alumise pinna ja kalkaaneuse ülemise pinna vahel.
Hingeliigesena tuntud talokruul on liigend, mis liigutab jalga eest-tagasi kahe liigutusega, mida tuntakse vastavalt dorsifleksiooni ja plantaarfleksioonina. Suurem osa selle liigese pinnast asub taluluu ja suurema sääreluu vahel, kuid osa jääb ka laia taluluu ja kitsama pindluu vahele. Taluluu alumisel küljel, kus see kohtub calcaneus’ega, on subtalaarne liiges, samuti sünoviaalne liigendliiges, kuid mille liikumine toimub talokruuraalsega risti. Subtalaar on jalalaba tagaosa liigend, mis võimaldab ümberpööramist ja ümberpööramist või jalalaba rullimist küljelt küljele nii, et tald on vastavalt suunatud sisse- ja väljapoole.
Mitmed sääreosa väliste lihaste kõõlused tungivad läbi tagajala ja põhjustavad need neli liigutust, millest paljud kinnituvad kahe siin asuva luu külge. Dorsifleksioon ehk jalalaba ülespoole paindumine on algatatud mitme säärelihase poolt, nende hulgas eesmine sääreluu, pikk-sirutaja sirutaja ja pikki sirutajalihas, millel kõigil on kõõlused, mis ristuvad jala tagajalal. Plantarflexion ehk labajala allasuunamine on vasika gastrocnemius-, soleus- ja plantaris-lihaste ülesanne. Kõigi kolme kõõlused koonduvad kokku, moodustades Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaluu külge.
Hüppeliigese ümberpööramist põhjustavad sääre kesk- või sisekülje lihased, sealhulgas sääreluu tagumine ja eesmine sääreluu, mille mõlema kõõlused läbivad subtalaarset liigest. Hüppeliigese ümberpööramine on vasika külg- või väliskülje kolme peroneaalse lihase, peroneus longuse, brevise ja tertiuse kokkutõmbumise tulemus. Samuti on mõlemal kõõlus, mis ületab tagajala ja tõmbab subtalaarset liigest küljele.