Majanduses järgneb majanduslangusele või depressioonile taastumisperiood. Majanduslangust defineeritakse kui sisemajanduse koguprodukti (SKT) püsivat kuni 10% langust, mis on riigi majanduse kogutoodangu mõõt. Üle 10% tilka peetakse depressiooniks. Kui SKT hakkab uuesti tõusma, on majandus väidetavalt taastumisperioodil. Taastumisperiood kestab seni, kuni SKP läheneb majanduslanguse eelsele tasemele.
Riigi sisemajanduse koguprodukti saab määrata kolmel viisil. Üks meetod on liita kokku iga ettevõtteklassi väljundid. Teine võimalus on mõõta kodanike kõigi sissetulekute summat. Viimane meetod SKT määramiseks hõlmab riigi kõigi rahakulutuste mõõtmist. Olenemata arvutusmeetodist on SKT üks mõõt, mille abil saab võrrelda riigi kogutoodangut eelmiste aastate või teiste maailma riikidega.
Aja jooksul riigi SKT üldiselt tõuseb, kui majandus areneb ja muutub tõhusamaks. Enamikus riikides on juhtumeid, kus SKT langeb aasta-aastalt. Nende majanduslanguste põhjuseid ei mõisteta hästi ja majandusteadlased vaidlevad nende üle. Majanduslangusele järgneb taastumisperiood, mis kestab seni, kuni majandust peetakse taas täispotentsiaaliks. Majanduse täielik potentsiaal ei ole lihtsalt mõõdetav suurus, kuid varasemate aastate SKT taset saab kasutada majandustulemuste võrdlusalusena.
Taastumisperioodi iseloomustab tavaliselt kaupade tootmise, kulutuste ja investeeringute suurenemine. Tarbijate kulutused suurenevad üldiselt taastumisperioodil, kuna üksikisikute kindlustunne tuleviku majandusväljavaadete suhtes on suurem. Sama kehtib ka ettevõtete kohta. Enamik ettevõtteid on võimelised jätkama kasvu pärast taastumisperioodi algust. Nii eraisikud kui ka ettevõtted kipuvad taastumisperioodidel investeeringuid suurendama.
Enamikul taastumisperioodidel väheneb ka tööpuudus, kuigi on võimalik taastuda töötuteta või taastuda koos vähese töökohtade arvu kasvuga. Majandusteadlane Arthur Okun märkis, et tööpuudus on ligikaudu pöördvõrdelises korrelatsioonis SKTga. Töökohtade arvu kasvu suundumused majanduslanguse ajal on olnud poliitikute ja majandusteadlaste seas palju vaidlusi tekitanud. Enamikul juhtudel kaasneb taastumisperioodiga aga töökohtade koguarvu suurenemine riigis. See on tingitud sellest, et tarbijad kulutavad rohkem ja ettevõtted kasvavad.
Taastumisperiood võib viidata ka teistele valdkondadele, näiteks treeningule. Sel juhul peetakse seda füüsiliste tegevuste vaheliseks puhkeajaks. See periood võimaldab taastuda nii lihastele kui ka peamistele kehasüsteemidele, näiteks südame-veresoonkonnale ja hingamisteedele. Puhkuse pikkus sõltub sellest, kui kaua ja intensiivselt inimene treenis.
SmartAsset.