Rühm IBM-i arvuteid või süsteeme, mis omavahel suhtlevad, loob süsteemikompleksi ehk Sysplexi. See ühendus võimaldab arvutiprotsessoritel jagada süsteemi töökoormust. Selle tehnoloogia kasutamine suurendab kiirust ja tõhusust, kuna süsteemi kasutajad saavad ühe põhiprotsessori asemel tugineda mitmele masinale ja protsessorile.
Seda jagatud funktsionaalsust hõlbustab IBMi süsteemidevaheline sidevahend (XCF). XCF on tarkvara, mis haldab arvutite vahelisi ühendusi. XCF tagab pideva suhtluse kõigi süsteemi arvutite vahel. Selle tulemusel värskendatakse teavet kogu süsteemis peaaegu hetkega.
Avariitaaste on selle IBM-i tehnoloogia oluline kasutusala. Sysplex lisab Sysplex Timer® kõigile ühendatud süsteemidele. See tagab, et kõik süsteemid jagavad täpselt sama ajatemplit. Identsed ajatemplid võimaldavad taastada ja taastada teavet erinevatest süsteemidest. Ilma selle ajatemplita ei oleks erinevad süsteemid sünkroonis ega pruugi olla võimelised sama teavet taastama.
IBM käivitas Sysplexi 1991. aastal MVS/ESA operatsioonisüsteemi kasutavate suurarvutite jaoks. Selle tehnoloogia järgmine põlvkond kasutamiseks koos IBM 390 operatsioonisüsteemiga, nimega Parallel Sysplex®, toodi turule 1994. aastal. Paralleelversiooni põhiareng oli võimaldada kõigil ühendatud süsteemidel töötada koos ühtse süsteemina.
See paralleeltehnoloogia võimaldab kasutajatel samaaegselt erinevatest arvutitest juurde pääseda samale teabele. Taotletud muudatused jagatud teabes tehakse järjekorras või järjestatakse, et vältida muudatuste kadumist. Näiteks pangatelleri arvutid võivad olla osa Parallel Sysplex®-ist. Pangatehingu sooritamisel kuvatakse kõigis pangaterminalides sama uuenenud kontoinfo, isegi kui need asuvad erinevates kontorites.
Viimase paralleeltehnoloogia puhul on uuendatud ka ajatemplit. Varasemates versioonides oli Sysplex Timer® suurarvutist eraldiseisev lisariistvara. 2005. aastal asendati System z suurarvuti mudelite z980 ja uuemate taimeri riistvara serveriaja protokolliga (STP). STP on manustatud suurarvuti koodi, välistades vajaduse täiendava riistvara järele.
Koos Parallel Sysplex®-iga tutvustati ka IMB töökoormuse haldurit (WLM), et suurendada ressursside jagamise tõhusust. WLM saadab päringud kindlal ajal kõige väiksema töökoormusega süsteemi osadele. WLM-i abil saab kasutaja määratleda eesmärke ja seada prioriteedid süsteemi sees. Seejärel määrab WLM saadaolevad ressursid igale süsteemipäringule vastavalt sellele kasutaja määratud teabele. WLM jälgib pidevalt süsteemiressursse ja kohandab andmetöötlust vastavalt kasutaja seatud eesmärkidele.