Mis on Šveitsi juustutehas?

Šveitsi juustutaim on levinud nimetus suurelehisele ronivale troopilisele viinapuule, millel on õhust juured ja mis kannab suuri söödavaid vilju. Nimetus tuleneb dekoratiivsetest aukudest ja piludest, mille tõttu lehed meenutavad Šveitsi juustu. Taime teaduslik nimetus on Monstera deliciosa ja teiste levinud nimetuste hulka kuuluvad puuviljasalatitaim, lõhestunud lehe filodendron ja Mehhiko leivavili. See kasvab looduses puu küljes ja seda kasvatatakse tavaliselt siseruumides toataimena. Viinapuu kasvab väga kiiresti, kuid viljade söömiseks piisav valmimine võib kesta kauem kui aasta.

Šveitsi juustutaim on roniv viinapuu, mis vajab puud või muud tuge ning sellel on viinapuust alla kasvavad õhujuured, mis maapinda puudutades juurduvad. Looduses võib see optimaalsetes tingimustes kasvada kuni 30 m (9 jalga). Lehed on tohutud, tavaliselt 1.5–0.5 m (0.9–10 jalga) pikad ja neil on paks nahkjas tunne. Kui lehed on küpsed, tekivad neile mitmesugused augud ja pilud. Šveitsi juustutehas toodab suurt kreemikat värvi lille, mille keskel on viljad, mille pikkus on umbes 25 tolli (1.2 cm) ja läbimõõt 1.6–3 tolli (4–XNUMX cm) ning mis meenutab rohelist soomustega kaetud kõrva. mais.

Šveitsi juustutehase põlispiirkond on Kesk-Ameerika, Mehhiko lõunaosast kuni Panamani. Seda leidub tavaliselt troopilistes vihmametsades ja õitseb kõrge õhuniiskusega. Tavaliselt kasvab see mööda puutüve päikesevalguse poole hiilides, kusjuures suur osa taimest jääb varju. See vajab sooja keskkonda ja hukkub külm, seetõttu kasvatatakse seda tavaliselt toataimena jahedamas kliimas.

Šveitsi juustutaime viljad on oksaalhappe kõrge kontsentratsiooni tõttu mürgised enne nende täielikku valmimist. Kui seda süüakse, põhjustab see valulikku ärritust ja turset kurgus, villide teket ja häälekaotust. Vili on küps ja söömiseks ohutu, kui seda katvad rohelised soomused on kergesti eemaldatavad; selleks kulub sageli aasta või rohkemgi. Kui see on küps, võib soomused maha harjata ja sees oleva ananassi või mango maitsega viljaliha süüa.

Toataimena kasvatatuna kasvab Šveitsi juustutaim kõige paremini soojal temperatuuril kaudse või filtreeritud päikesevalgusega. See vajab piisavalt vett, et muld oleks kogu aeg kergelt niiske, ja parem on kasutada vett, mis on pigem veidi soe kui külm. Taimel võib kasu olla ka sagedast udutamisest või läheduses olevast niisutajast. See vajab kasvamiseks mingit tuge või võre ning seda tuleks lemmikloomadest eemal hoida, kuna lehed on mürgised.