Haakrist on geomeetriline sümbol, mis koosneb kahest ristuvast sirge seljaga Z-st, mis on üksteise suhtes 45° nurga all. Mõnikord nimetatakse seda katkiste kätega ristiks. Kuigi seda on läbi ajaloo jäädvustatud vaimse hea märgina, tuntakse seda läänes kõige rohkem natsipartei sümbolina.
Mõned inimesed võivad olla üllatunud, kui saavad teada, et haakrist pole saksa sõna, vaid sanskriti keel. Sanskriti keel on iidne India keel ja see sõna tähendab “midagi, mis toob õnne” või “heaolu”. Seda peetakse soodsaks sümboliks, mida võib kanda riietel või kehal, sarnaselt Iiri neljalehelise ristikuga. Teise maailmasõja Saksa natside partei poolt valitud aaria uhkuse rahvusembleemiks sai sellest vihatud sümbol läänes, kus selle healoomulised iidsed juured jäävad varju.
Adolph Hitler ei võtnud selle sümboli kasutusele täiesti põhjuseta. Natsipartei järgis tollal populaarset aaria invasiooniteooriat, mille kohaselt tungisid Euroopa või Kesk-Aasia põhjarahvad Indiasse ja vallutasid selle üks kuni kolm aastatuhandet enne Kristuse sündi. Natsid uskusid, et need indogermaani rahvad on algselt “puhas valge” või “aaria rass” ja India on tsivilisatsiooni sünnikoht. 18. sajandi lõpu filoloog William Jones väitis isegi, et sanskriti, kreeka ja ladina keel võisid pärineda algsest indogermaani keelest, mis on nüüdseks maailmale kadunud. Need aaria ühendused meeldisid Adolph Hitlerile ja haakrist põimus paraku pöördumatult genotsiidi ja rassivihaga.
Tänapäeva lääne vihkamisrühmitused kasutavad seda jätkuvalt neonatsismi, rassipuhtuse, soolise puhtuse ja ennetava viha õhutamise sümbolina. Mõned neist vihkamisrühmitustest on tihedalt seotud äärepoolsete miilitsarühmadega, lõdvalt organiseeritud tsiviilarmeedega, kes vihkavad valitsust, mis nende arvates hävitab valge rassi rassilise võrdõiguslikkuse toetamise kaudu.
Indias ja teistes rahvastes jääb haakrist oma juurtele truuks positiivseks religioosseks sümboliks. Seda on sageli kujutatud pidustustortidel, motiividel ja plaatide kujundustel ning korvipunumisel, maalidel ja ehetel.