Suur hall öökull on Põhja-Ameerika suurim öökull. See on röövlind ehk röövlind. Selle teaduslik nimi on Strix nebulosa. Suurel hallil öökullil on mitmeid huvitavaid hüüdnimesid, mis viitavad üleloomulikule, sealhulgas “Põhja fantoom”, “Suur hall kummitus” ja “spektraalne öökull”.
Suur-hall öökull on enamasti halli värvi, varju varieerub heledast tumedani. Variatsioonid näevad välja nagu peen triibud ümber näo ja tiibade otstes ning annavad teistele kehaosadele täpilise välimuse. Öökullil on lõua all valged märgid, mis näevad paljudele linnuvaatlejatele välja nagu kikilips. Silmad on kollased, nende ümber on tumehallid rõngad ja need tunduvad erinevalt öökulli tohutust peast üsna väikesed.
Suur-hall öökull on üks suuremaid öökulliliike. Selle pikkus jääb vahemikku 24–33 tolli (61–84 cm). Selle tiibade siruulatus on tavaliselt 55–56 tolli (140–142 cm) ja võib mõnel linnul olla suurem kui 5 jalga (1.52 m). Suur välimus petab aga öökulli ülimalt kohevate sulgede tõttu. Öökulli kaal on sellise suure linnu kohta tegelikult suhteliselt väike – keskmiselt umbes 46–50 untsi (1290–1390 g).
Suur-hall öökull elab põhjapoolkeral. Põhja-Ameerikas leidub seda Alaskas, Kanadas ja osades USA põhjaosas, nagu Põhja-California, Wyoming ja Minnesota. Seda leidub ka Põhja-Euroopas ja Aasias. Ta eelistab elada tihedates metsades, eemal tihedalt asustatud piirkondadest.
Suur-hall öökull on röövlind ja tema peamiseks toiduallikaks on väikesed närilised, nagu hiired, hiired ja oravad. Öökull ootab vaikselt, kuni ta leiab saagi või lendab madalal kõrgusel läbi metsa. Pärast saagi leidmist sukeldub öökull alla ja kühveldab saagi tugevatesse küünistesse. Jahipidamise ajal toetub ta suuresti oma kuulmismeelele. Suur hall öökull kuuleb saagi liikumist lume all kuni 2 cm sügavusel.
Suur-hall öökull pesitseb peamiselt kõrgetel puudel, kasutades teiste suurte lindude poolt hüljatud pulgapesi. Öökull muneb tavaliselt kaks kuni viis muna, millest igaüks muneb päevase või kahe vahega, ja munad kooruvad 28–30 päeva pärast. Ema haudub mune ja isa vastutab imikute toitmise eest pärast nende koorumist. Öökullipojad on sündides praktiliselt abitud, kuid arenevad kiiresti, nad on võimelised ronima ja pesast lahkuma umbes kolme-nelja nädala vanuselt ning õpivad lendama paar nädalat pärast seda. Enamik noori öökulli jääb pesa lähedusse veel mitmeks kuuks, nende eest hoolitseb ema, enne kui nad suudavad iseseisvalt ellu jääda.