Suuhingamine on hingamismuster, mille puhul inimesed hingavad peamiselt sisse ja välja suu kaudu, mitte ei kasutaks suurema osa hingamisest nina. Inimestel võib olla mitu põhjust, miks inimesed hingavad suu kaudu, ja see võib pikemas perspektiivis põhjustada mõningaid terviseprobleeme. Kui see on tuvastatud, saab patsiente ravida põhjusega ning anda mõned näpunäited suuhingamise vältimiseks tulevikus.
Üks peamisi põhjusi, miks inimesed hakkavad suu kaudu hingama, on ninakinnisus. Selle põhjuseks võivad olla külmetushaigused, kroonilised ummikud või allergiad. Inimestel, kellel on sellised seisundid nagu allergiad, astma ja apnoe, võib olla suurem risk ninakinnisuse tekkeks. Mõnikord on vastutavad ninasisesed struktuurid või põhjustab inimese magamisasend nina hingamisteede ummistumist, mis sunnib inimest öösel suu kaudu hingama.
Nina on loodud õhu filtreerimiseks, seda funktsiooni suu ei paku ja nina soojendab ka õhku enne selle sissehingamist. Inimestel, kes hingavad läbi suu, on suurem risk haigestuda ja neil võivad tekkida kopsuprobleemid. Lisaks võib krooniline suuhingamine põhjustada suuümbruse lihaste toonuse muutusi ning lastel näo kõrvalekaldeid ja hambaprobleeme. See võib põhjustada ka norskamist, mis võib samas toas magavate inimeste jaoks häirida.
Suuhingamise ravi nõuab välja selgitamist, miks patsient ei hinga läbi nina. Kui sellel on füüsiline põhjus, näiteks ummistus, võib selle parandamiseks vaja minna operatsiooni. Ummikuid saab hallata ravimitega ja patsientidele võib kasu olla ka sellistest ravimeetoditest nagu nina loputamine soolalahusega, et eemaldada ummistunud materjal. Kui põhjus on kõrvaldatud, peaks patsient saama loomulikult läbi nina hingata ja probleem laheneb.
Inimesel, kellel on aastaid kestnud ninakinnisuse tõttu välja kujunenud suuhingamise harjumus, võib olla vaja rohkem sekkumist, et seda hingamismustrit murda ja patsiendil nina kaudu hingama hakata. See võib hõlmata hingamisharjutusi, keskendumist ninahingamisele ärkveloleku ajal ja selliste tööriistade nagu ninaribade kasutamist ninasõõrmete avamiseks ja patsiendi õhutamiseks nina kaudu hingama. Patsiendid saavad probleemi kallal oma arstidega koostööd teha ja mõnele võib kasu olla seotud tervishoiutöötajaga, näiteks hingamisteede terapeudiga.