Seroloogia on vereanalüüs, mida sageli tehakse patsiendi vereseerumis antikehade tuvastamiseks ja infektsiooni olemasolu kinnitamiseks. Süüfilis on üks sugulisel teel levivatest nakkushaigustest, kuigi see võib levida ka vereülekande teel ja nakatunud emalt lootele. Kaasatud organism on Treponema pallidum, mis võib tungida läbi kahjustatud naha ja limaskestadega, mis sellega kokku puutuvad. Kui organism siseneb kehasse, vabastab immuunsüsteem sageli verre spetsiifilisi antikehi, et võidelda infektsiooni vastu. Süüfilise seroloogia on seega diagnostiline test, mis võimaldab tuvastada süüfilisevastaste antikehade olemasolu haiguse kahtlusega inimesel.
Süüfilisega patsientidel tekivad tavaliselt suguelundite kahjustused, millele sageli järgnevad mittespetsiifilised sümptomid, nagu palavik, peavalu, lööbed ja liigesevalud. Enamikul neist patsientidest on anamneesis seksuaalvahekord. Kui arstid kahtlustavad patsientidel süüfiliseinfektsiooni, võivad nad diagnoosimise abistamiseks nõuda süüfilise seroloogilist testi. Seejärel võetakse patsiendi käeveenist piisav kogus verd ja töödeldakse seda laboris süüfilise seroloogiliseks testiks.
Süüfilise serolgia tuvastamiseks võib kasutada mitmesuguseid teste. Kõige tavalisem süüfilise test on therRapid plasma reagin (RPR) test, mida tavaliselt tehakse süüfilise sõeltestina ja patsientide ravivastuse jälgimiseks. Kui see test on positiivne, võib täiendava kinnituse saamiseks teha ka teise testi, fluorestseeruva treponemaalse antikeha absorptsioonitesti. Aktiivsete infektsioonidega patsientidel, aga ka paranenud haigustega patsientidel on selle testi tulemused sageli positiivsed. Teisest küljest muutub RPR-test tavaliselt negatiivseks, kui infektsioon on ravitud.
Need süüfilise seroloogilised testid ei pruugi anda positiivseid tulemusi infektsiooni väga varases staadiumis ega organismi inkubatsiooniperioodil. On ka inimesi, kellel ei ole süüfilist, kuid kes võivad saada positiivseid tulemusi süüfilise seroloogilises testis. Neid nimetatakse valepositiivseteks tulemusteks ja need on sageli tingitud muudest haigustest, nagu tuulerõuged, tuberkuloos, pidalitõbi ja reumatoidartriit. Positiivseid tulemusi võib anda ka rasedus ja heroiini tarbimine.
Arstid võivad tellida ka süüfilise seroloogilisi teste rasedatele naistele ja inimestele, keda kontrollitakse vereülekandeks. Tavaliselt tehakse neid selleks, et nakatunud emad ei saaks oma last nakatada ja et veredoonorid ei annaks nakatunud verd patsientidele, kes vajavad vereülekannet. Abielluda plaanivad paarid võivad iga partneri tervise tagamiseks teha ka süüfilise seroloogilise testi.