Suudmeala on veesilm, kus segunevad mage ja soolane vesi. Kuna suudmeala nõuab vaba ja avatud juurdepääsu merele, tekivad jõesuudmed alati piki rannikut, kuigi mõnel juhul võivad need ulatuda mitu miili sisemaale. Suudme ainulaadses looduskeskkonnas leidub arvukalt looma- ja taimeliike ning see kipub olema tulus koht elama asumiseks ka inimesele, sest suudmeala võib olla suurepärane asukoht sadamale. Mõned bioloogid on spetsialiseerunud estuaarides esinevate keerukate süsteemide uurimisele.
Suudmealasid on mitut tüüpi ja need jagunevad tavaliselt nende moodustumise järgi. Paljud on näiteks uppunud jõeorud, mis tekkisid merepinna tõustes, mistõttu ookean ujutab üle madala maa. Teised tekivad tektooniliste liikumiste kaudu, kui Maa plaadid painduvad või tõmbuvad lahku, tekitades maapinnale sügavaid volte. Baaridest ehitatud suudmeala on kaitstud liivariba või saare taga, samas kui fjordid on jäätumise perioodidel maast välja raiutud suudmealad.
Suudme rajamine tagab selle vähemalt osaliselt kaitstud avamerel esinevate raskemate ilmastikutingimuste eest. Paljud lahed ja abajad on tegelikult näiteks jõesuudmed. Leebemad tingimused sobivad ideaalselt noortele mereloomaliikidele ning seal võib varjuda ka valik veelinde ja taimeliike. Lisaks kipub suudmeala koguma toitaineid, pakkudes rohkelt toiduallikat loomadele, kes kutsuvad suudmealasid koduks.
Suudmealade vesi liigitatakse riimveeks, mis tähendab, et see on soolasem kui magevesi, kuid mitte nii soolane kui tõeline merevesi. Erinevatel estuaaridel on ainulaadne segunemise tase; mõned neist on tugevalt kihistunud, mis tähendab, et tihedam ja külm soolane vesi ümbritseb põhja, samas kui soojem magevesi hõljub peal, ja teised on segunenud. Täpne soolsus ja pH tase on suudmealadel üle maailma erinevad, olenevalt suudmeala moodustavate veeallikate voolutasemetest.
Suudmeala võib olla keskkonnaseisundi halvenemise suhtes väga tundlik. Näiteks võib tugev tamm ülesvoolu põhjustada magevee voolu vähenemist suudmesse, muutes keskkonda dramaatiliselt. See võib kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, kuna õrnemad liigid surevad välja või leiavad külalislahkemaid asukohti. Reostus võib samuti tõsiselt mõjutada suudmeala, eriti toitainete reostus, nagu näiteks talumajapidamiste äravool, mis võib põhjustada vee kvaliteedi olulist langust.