Grammatikas on akusatiiv vorm, mille nimi-, ase- või omadussõna käändetud keeles võtab, kui see on transitiivse verbi otsene objekt. Tavapäraselt öeldes kirjutatakse mõnikord sõnu erinevalt, sõltuvalt nende rollist lauses. Neid süstemaatilisi õigekirja variatsioone nimetatakse sõna juhtudeks. Subjekt — tavaliselt lauses tegutsev isik või asi — võtab nimetava vormi, otsene objekt — isik või asi, kes laseb endale midagi teha — aga akusatiivse vormi. Mõnes keeles võib akusatiivil olla ka teisi kasutusviise, kuid need on keeleti väga erinevad.
Paljudes keeltes, sealhulgas esperanto, kreeka, ladina, poola ja sanskriti keeles, on subjektidel ja otsestel objektidel erinev kuju või kirjapilt. Neid keeli tuntakse käändekeeltena. Näiteks ladina esimese käändega nimisõnad akusatiivis lõpevad ainsuses -am ja mitmuses -as. Sõltumata sellest, kus sõna lauses leidub, hoiatavad need lõpud lugejat või kuulajat, et see sõna on tõenäoliselt otsene objekt. Otsest objekti muutvad omadussõnad või artiklid ja kõik asesõnad, mis nendes keeltes otseobjektidena toimivad, peavad tavaliselt olema ka akusatiivis.
Enamikus käänetavates keeltes on rohkem kui ainult nimetav ja akusatiiv. Sageli võib teatud eessõnade objektina või mitmesuguste muude seoste väljendamiseks kasutada mitut erinevat käände, sealhulgas akusatiivi. Näiteks saksa keel kasutab teatud ajalausetes akusatiivi käände. Kreeka keeles ei pruugi olla kergesti nähtavat põhjust, miks konkreetse eessõna objekt kasutab pigem akusatiivi kui genitiivi või daattiivi käände. Uut keelt õppides tuleb need kasutusviisid sageli lihtsalt pähe õppida või omandada korduva kokkupuute kaudu.
Kaasaegsel inglise keelel seevastu puudub täielikult väljakujunenud käändesüsteem, seega puudub ka õige akusatiiv. Inglise nimisõna õigekiri ehk morfoloogiline vorm tavaliselt ei muutu sõltuvalt sellest, kas tegemist on subjekti või otsese objektiga. Näiteks lauses “Mariale meeldivad kaelkirjakud” on mõlemad nimisõnad kirjutatud samamoodi nagu nimisõnad lauses “Kaelkirjakud meeldivad Mariale”.
Mõned ingliskeelsed asesõnad muudavad oma vorme, kui neid kasutatakse objektidena; Näiteks “tema” muutub “tema” ja “tema” muutub “tema”, sõltuvalt nende funktsioonist lauses. Mõnikord öeldakse, et neil asesõnadel on objektiivne kääne või kaldus kääne, mis sarnaneb teiste keelte akusatiivi käändega. Inglise keeles asesõna käände märgistamine on kasulik, kui arutada erinevust „kes” ja „kelle” või muude potentsiaalselt segadust tekitavate grammatiliste olukordade üle.