Süsteemitehnika on keskendunud keeruliste inseneriprojektide kavandamisele ja haldamisele mitmesugustel insenerierialadel. Süsteemitehnikas on multidistsiplinaarsete projektide lõpuleviimiseks vajalik tehniliste ja projektijuhtimise oskuste kombinatsioon. Modelleerimine, simulatsioon, nõuete analüüs, projektijuhtimine ja konsensuse leidmine on kõik vajalikud tööriistad keeruka projekti lõpuleviimiseks.
Süsteemitehnikaga alustati algselt 1940. aastate alguses vajadusest manipuleerida ja hallata keerukat omavahel seotud süsteemi kui üksust, mitte paljude väikeste osade summat. Kuna projekti ulatus laienes mitmele valdkonnale, oli kogu projekti kasuks vaja eriteadmisi, et koordineerida muudatusi mitmes valdkonnas ja oskuste valdkonnas. Selle valdkonna areng sündis tõelisest vajadusest, et kõiki teisi insenere juhiks keegi, kellel on insenerihariduse ja -teadmised.
National Council on Systems Engineering (NCOSE) loodi 1990. aastal süsteemiinseneride kutseühinguna. NCOSE eesmärk on luua tunnustatud kutsestandardite kogum äritavadest ja soodustada erikoolituse arendamist selles insenerivaldkonnas. 1995. aastal nimetati ühendus ümber Rahvusvaheliseks Süsteemitehnika Nõukoguks (ICOSE), tunnustades väljaspool USA-d toimuvaid multidistsiplinaarseid inseneriprogramme.
Kuna tehnoloogia areneb edasi, kasvab vajadus süsteemiinseneride järele. Keeruliste süsteemide mõistmiseks ja täiustamiseks kasutatavad tööriistad ja meetodid laienevad, et vastata uute süsteemide eksponentsiaalsele kasvule. Keeruliste süsteemide mõistmiseks kasutatakse standardtööriistu, kuna need kõik põhinevad põhimõtteliselt usaldusväärsetel insenerikontseptsioonidel.
Modelleerimine, simulatsioon, süsteemi dünaamika, otsuste tegemine ja mitut tüüpi analüüs on kõik vajalikud oskused, mida kasutatakse süsteemitehnoloogias. Hea näide süsteemiehitust nõudvast projektist on rahvusvahelise kosmosejaama ehitamine. Kosmosejaama ehitamise ja käivitamise keerulises projektis oli hulk spetsialiste ja eksperte, kes olid vajalikud kõigi üksikute osade koostöötamiseks. Ilma interdistsiplinaarse lähenemiseta oleks projekt tõhusa suhtluse ja koordineerimise puudumise tõttu rööbastelt välja jooksnud
Süsteemiinsenere kasutatakse ka tavalisemates seadetes, näiteks keerukate arvutisüsteemide väljatöötamisel hoonesüsteemide juhtimiseks. Erinevatel valdkondadel on spetsiifilised nõuded ja nende uuenduste õnnestumiseks on ülioluline inimese oskus, kes mõistab kõiki aspekte. Süsteemiinseneriks saamiseks on vajalik ülikoolikraad süsteemiinseneri erialal. See õppevaldkond on saadaval enamikus suuremates ülikoolide inseneriteaduskondades.