Supraventrikulaarne tahhükardia on üldnimetus keskmisest kiirema pulsisageduse kohta. Seisund on enamasti paroksüsmaalne, mis tähendab, et inimene kogeb juhuslikke, üksikuid kiire pulsi ja südamepekslemise episoode. Paljud inimesed kogevad kergeid supraventrikulaarset tahhükardiat, isegi märkamata sümptomeid, ja enamikul juhtudel ei kujuta see endast tervisele ohtu. Kui inimene kannatab sagedase pigistustunde, ärevuse ja õhupuuduse all rinnus, peaks ta siiski võimalikult kiiresti arsti juurde minema. Sõltuvalt põhjusest võib arst välja kirjutada ravimeid, soovitada dieedi ja elustiili muutusi või soovitada operatsiooni tõsiste südameprobleemide vältimiseks.
Enamiku supraventrikulaarse tahhükardia juhtude põhjuseks võivad olla välised tegurid, eriti alkohol, kofeiin, tubakas ja ebaseaduslik uimastitarbimine. Lisaks on inimestel, kes ei järgi tervislikku toitumist ja treeningrutiine, oht haigestuda haigusseisunditesse, mis koormavad südant ja kopse liigselt, põhjustades kiiret südame löögisagedust. Inimesel võib tekkida ka supraventrikulaarne tahhükardia kaasasündinud südamedefekti, hüpertüreoidismi või päriliku kopsuhaiguse tõttu.
Mõnel inimesel ei esine tahhükardia füüsilisi sümptomeid ja nende seisund võib jääda diagnoosimata, kuni arst märkab seda mõne muu seisundi skriinimisel. Kui sümptomid ilmnevad, kogeb inimene tõenäoliselt kohest ärevust ja pingetunnet rinnus. Hingamine võib muutuda pinnapealseks ja kiireks ning võib olla võimalik tunda, kuidas süda rinnus lööb ebaregulaarselt. Raske tahhükardia episood võib põhjustada peapööritust ja pearinglust ning ta võib minestada.
Supraventrikulaarse tahhükardia esimeste nähtude ilmnemisel on oluline külastada arsti või kiirabi. Erakorralised protseduurid vererõhu ja hingamise stabiliseerimiseks on vajalikud, kui patsient on minestatud ja ei reageeri. Mittehädaolukorras võib arst küsida sümptomite kohta ja viia läbi mitmeid diagnostilisi teste, et selgitada välja põhjused. Elektrokardiogramm on tavaline test, mis tuvastab rindkere ja randmete külge kinnitatud juhtmete kaudu südame elektrilise aktiivsuse. Arst võib tahhükardia edasiseks uurimiseks otsustada teha ka rindkere röntgenuuringu ja võtta vereproovi.
Supraventrikulaarse tahhükardia ravi sõltub konkreetsest põhjusest. Patsiente, kellel on esinenud toitumis- või elustiilivalikutega seotud probleeme, juhendatakse viivitamatult muudatusi tegema. Neile antakse juurdepääs ressurssidele, et lõpetada narkootikumide ja alkoholi tarvitamine ning õppida tundma tervislikke eluviise. Patsientidele võidakse välja kirjutada ka antiarütmikumid, mis aitavad stabiliseerida südame löögisagedust ja vältida tahhükardia juhtumeid tulevikus. Kaasasündinud defektid ja eluohtlikud südameprobleemid nõuavad tüsistuste vältimiseks sageli operatsiooni.