Mis on süntaktik?

Süntaktik on keeleteadlane, kes on spetsialiseerunud grammatika ja süntaksi uurimisele. Varem nimetati neid spetsialiste ka grammatikuteks, kuid see tava on välja langenud. Et mõista, mida süntaktik tegelikult teeb, on vaja kõigepealt mõista keeleteadust, kuna süntaksi uurimine on keeleteaduse uurimise alamvaldkond.

Lingvistika on keele teaduslik uurimine, kas teoreetiline või rakenduslik, ja lingvist on keegi, kes uurib keelt teaduslikult. Teoreetiline lingvistika, tuntud ka kui üldkeeleteadus, hõlmab mitmeid alamvaldkondi, mis käsitlevad sõnu, sõnade järjekorda, sõnade tähendust ja sõnahelisid. Keeleteaduse alamvaldkondade hulka kuuluvad semantika, süntaks, morfoloogia, fonoloogia ja foneetika. Grammatika, mida kunagi peeti keeleteaduse alamvaldkonnaks, on nüüd üldiselt sellest loetelust välja jäetud.

Teoreetiline lingvistika hõlmab ka keelte võrdlemist ja keeleajaloo uurimist. Õppevaldkondadena püüab võrdlev lingvistika leida keele universaalseid omadusi, ajalooline keeleteadus aga on suunatud keele arengule ajas. Rakenduslingvistika on teoreetilise, võrdleva ja ajaloolise keeleteaduse rakendamine erinevates praktikavaldkondades, nagu võõrkeeleõpe, haridus, logopeedia, tõlkimine ja kõnepatoloogia.

Keeleteaduses puudutab süntaks konkreetselt reegleid, mis reguleerivad sõnade ühendamist fraaside ja lausete moodustamiseks. Süntaks on tihedalt seotud grammatikaga, sest grammatika reguleerib keelestruktuuri, mida mõjutavad süntaktilised reeglid.

Seega on süntaktik keeleteadlane, kes on spetsialiseerunud õigete sõnade kombinatsioonide või mustrite uurimisele lausete ja fraaside moodustamisel. Süntaktik võib olla ka isik, kes dokumenteerib ja püüab välja selgitada konkreetse keele kasutusstandardite motiive.

Näiteks oletame, et süntaktikule esitati ülevaatamiseks lause. Süntaktik oleks eelkõige mures sõnade paigutuse ja selle üle, kas see paigutus oli korrapärane, süstemaatiline ning järgis standardseid grammatilisi ja süntaktilisi reegleid. Siiski oleks süntaktik mures ka semantika või sõna tähenduse pärast – kas konkreetne sõna sobib idee edastamiseks. Näiteks kui lause moodustamine oleks ebamugav, võib süntaktik lause täiustamiseks muuta sõnade järjekorda või ajavormi, kuid üldiselt ei muudaks süntaktik kasutatud sõnu.