Sünaptiline plastilisus on aju kalduvus muuta üksikute sünapside vaheliste ühenduste olemust vastuseks muutuvatele vajadustele. See võimaldab ajul kohaneda uute olukordade ja nõudmistega, mis on õppimise ja paljude muude kognitiivsete protsesside jaoks kriitilise tähtsusega. Sünaptilise plastilisuse avastamine oli oluline areng neuroloogia valdkonnas. Selle teema vastu huvi tundvad teadlased töötavad erinevate organismidega, et saada lisateavet selle toimimise kohta.
Ajalooliselt uskusid teadlased, et aju loob rea püsiühendusi. Iga ühenduse tugevus ja asukoht ei muutuks ning iga sünapsi retseptorid jääksid stabiilseks. Sünaptilise plastilisuse uuringud näitasid, et see pole tegelikult nii. Ühendused võivad vahaneda ja tugevus väheneda ning sünapsidesse võib tekkida rohkem retseptoreid. See muudab ajust tervikuna väga elastseks organi, mis on võimeline reageerima mitmesugustele muutustele.
Selle nähtuse võib kestuse alusel jagada lühi- ja pikaajaliseks plastilisuseks. Mõnikord muutuvad ühenduse omadused vaid mõneks minutiks ja mõnikord võivad need kesta palju kauem. See võib olla väliselt motiveeritud tegevusest mujal ajus või sisemiselt individuaalse sünapsi sees olevate signaalidega. See võimaldab sünapsitel reageerida ümberkaardistamisele ja muudele sündmustele aju teistes osades. Selle protsessi toimimise õppimine võib aidata hooldajatel lahendada selliseid probleeme nagu mälukaotus ja degeneratiivne ajuhaigus.
Sünaptilise plastilisuse tulemusena võivad tekkida nii depressioon kui ka võimendamine. Sünaps võib muutuda vähem aktiivseks ja vähem võimeliseks signaale edasi andma või aktiivsemaks muutuda suurema juhtivusega. See näib mängivat olulist rolli mälestuste moodustamisel ja säilitamisel. Sellest tulenevalt on sünaptiline plastilisus oluline teema teadlastele, kes tunnevad huvi inimmälu taga olevate protsesside vastu. Protsessi mõistmine võib aidata ka teadlasi, kes uurivad, mis juhtub, kui see valesti läheb.
Sünaptilise plastilisuse uurimine on pidev protsess paljudes maailma piirkondades. Selle uurimistöö vastu huvi tundvad inimesed saavad tutvuda kaubandus- ja erialaväljaannetega, mis võivad olla tasulised. Samuti saavad nad jälgida teadusmeediat, kus suuremad uuringud on tavaliselt arutlusteemaks, koos tõlgendusega lugejatele, kellel võib olla raskusi teaduse jälgimisega. Inimesed saavad ka teadustöösse panustada, registreerudes mälu, tunnetuse ja muude inimaju protsesside uuringutes.