Süljeallergia on meditsiiniline seisund, millega kaasneb immuunsüsteemi (tavaliselt naha) negatiivne reaktsioon, mis tekib siis, kui inimene puutub kokku süljega. Probleem on kõige sagedamini seotud lemmikloomade ja loomadega, kuigi mõned inimesed on väitnud ka inimese süljele reageerimise juhtumeid.
Arstid ja loomaarstid usuvad, et süljeallergia jaguneb kahte tüüpi. Esimene tüüp tekib siis, kui inimese immuunsüsteem reageerib ühele või mitmele otse süljes olevale valgule. Inimesel võib tekkida reaktsioon ka siis, kui sülg sisaldab midagi muud, mille suhtes inimene on allergiline – arvatakse, et enamik inimese süljeallergia juhtumeid kuulub sellesse kategooriasse, kuigi on vaja palju rohkem uurida. Näiteks kui inimene sööb maapähkleid, võib osa maapähklijääke kohe pärast tarbimist siiski suus ja süljes olla ning see võib põhjustada maapähkliallergiaga inimesel reaktsiooni. Sel juhul pole sülg tõeline probleem.
Mõnikord on süljeallergiat raske täpselt kindlaks teha. Näiteks kui koer keerleb rohus ringi ja lakub siis oma karva, võivad rohus olevad allergeenid kanduda üle koera süljesse. Kui koer lakub oma omanikku, kes on allergiline rohus sisalduvate konkreetsete allergeenide suhtes, võib tunduda, et omanik reageerib süljele, kui ta tõesti reageerib eraldi ainetele. Samamoodi, kui koera süljes leiduvad valgud on tõesti problemaatilised ja ta lakub oma karva, võib koera omanik eeldada, et probleem on koera karvkatte kõõmas. Üldiselt võib reaktsiooni allikana ilmneda kõik, mida loom lakub.
Kui esineb süljeallergiat, on mõnikord ainus viis reaktsiooni ärahoidmiseks sülje vältimine. Seda on lemmikloomaga üsna lihtne teha – inimesed leiavad lemmikloomale uue kodu, kuigi see võib olla emotsionaalselt raske. Kui reaktsioon tekib inimese süljega, on allergia pigem probleem, mistõttu tuleb vähemalt põhjalikult uurida, mida reaktsiooni põhjustaja sööb ja joob.
Enamikul allergiatest on geneetiline seos. See muudab ebatõenäoliseks, et inimene suudab süljeallergiast täielikult vabaneda. Organismi immuunsüsteemi võime allergeeniga toime tulla on aga üldisest tervisest lähtuvalt paindlik. Asja keerulisemaks muutmiseks saab geene teatud punktides “sisse” või “välja lülitada”, mis tähendab, et geneetilises koodis ei kuvata alati kõike. See selgitab, miks süljeallergia võib koos teiste allergiatega aja jooksul ilmneda või kaduda.