Mõnikord nimetatakse sularaha konverteerimise tsüklit, mis on seotud ajaga, mis kulub kaupade ja teenuste loomiseks vajalike toorainete ostmise ja nende toodete eest tasumise vahel. Kontseptsiooni saab rakendada ka aktsiate jms väärtpaberite tagamisega seotud tehinguprotsessis. Selle tsükli arvutamise idee võtmetegur on mõista ajaperioodi, mil käibekapital ei ole muudeks ostudeks kasutamiseks saadaval.
Tootmisprotsessi puhul algab sularahatsükkel valmistoodete tootmiseks vajalike materjalide hankimisega. Tsükkel jätkub aja jooksul, mis kulub materjalide kasutamiseks toodete loomiseks, pakendamiseks ja klientidele tarnimiseks. Kui kliendile on tarnitud kauba eest arve esitatud, algab viimane samm. Tsükkel loetakse lõppenuks, kui arvete osakond saab makse täies mahus tarnitud kaupa hõlmavale arvele ja kannab selle.
Sularahatsükli kestus sõltub mitmest tegurist. Esiteks, toote loomiseks kuluv aeg on arvutuse oluline aspekt, kuna kiiresti valmistatavad kaubad aitavad tsüklit oluliselt lühendada. Järgmisena lisab sularahatsükli kogupikkusele lõpptoote kontrollimisele, pakkimisele ja saatmisele kulunud aeg. Tsükli pikkust pikendab ka aeg, mis kliendil kulub valmiskaupade eest tasumiseks.
Lühike rahatsükkel on ideaalne olukord, kuna see võimaldab ettevõttel kasutada käibekapitali pigem varem kui hiljem. Sageli on võimalusi pikema tsükli lühendamiseks ja tõhusama protsessi saavutamiseks. Näiteks võib tootmis- ja tarneprotseduuride täiustamine kaotada tunde või isegi päevi. Lisaks aitab soodustuste pakkumine kliendile kauba eest kiiresti tasuda ka üldist tsüklit oluliselt lühendada.