Sularahaintress on rahasumma, mis aja jooksul koguneb intressikandvale kontole ja makstakse lõpuks välja investorile, kellele see konto kuulub. Intressi kogunemise määr sõltub konto enda struktuurist ja intressimäärast, mida sellel kontol leitud saldole rakendatakse. Intressikontod võivad olla struktureeritud nii, et need pakuvad rahaintressi fikseeritud intressimäära alusel või intressimääral, mis ujub või varieerub vastavalt konto asukohariigis kehtivale intressimäärale.
Tekkiva sularaha intressi suurust mõjutavad mitmed tegurid. See on seotud kontolt leitud hetkejäägiga. Selle põhjuseks on asjaolu, et intressi arvestatakse kõnealusel kontol leiduva rahasumma alusel. Tavaliselt, mida suurem on konto saldo kontol intressi arvutamise kuupäeval, seda suurem on sellelt saldolt teenitav intressisumma.
Koos kontojäägiga mõjutab konto jaoks asjakohane intressimäär ka realiseeritava sularaha intressi suurust. Mõned intressikandvad kontod on struktureeritud fikseeritud intressimääraga, mis jääb aastast aastasse samaks. Selline lähenemine muudab raamatupidamisprotsessi väga lihtsaks, kuna konto jääk korrutatakse intressimääraga, et teha kindlaks, kui palju intressi kontoomanik on teeninud viimati lõppenud aruandeperioodi eest. Muud kontod on struktureeritud muutuva või ujuva intressimääraga, mis põhineb praegu majanduses valitseval riigi keskmisel intressimääral. Sageli on see muutuv määr riigi keskmisest määrast paari punkti piires ja nihkub veidi ühest arvestusperioodist teise.
Sularahas intressimakseid saab konto omanikule edastada paaril erineval viisil. Üks võimalus on väljastada omanikule tšekk või sarnane finantsinstrument viimati lõppenud perioodi jooksul kogunenud intressisumma kohta. Teine võimalus on kanda sularaha intressid otse intressikandvale kontole – strateegia, mis aitab selle konto jääki tulevikus järk-järgult suurendada. Mõlema stsenaariumi korral on suur tõenäosus, et sularahaintress on maksustatav, mistõttu tuleb riiklikele ja kohalikele maksuametitele maksude esitamisel arvestada täpse summaga.