Suitsutuba on ruum, kus suitsetamine pole mitte ainult lubatud, vaid ka julgustatud. Tavaliselt on see ruum eraldatud spetsiaalselt sigarettide või sigarite suitsetamiseks, kuigi tavaliselt mitte mõlema suitsetamiseks. Pole sugugi haruldane, et majas on suitsetamisruum, kuid enamik pühendunud suitsetamisruume on avalikud ruumid või eraklubid. Seda tüüpi ruumide mööbel on mõeldud istumiseks, lõõgastumiseks ja mõnikord ka joomiseks. Mõnes piirkonnas on suitsetamisruumid täielikult keelatud või neile võidakse kehtestada ranged piirangud, mis piiravad ruumi asukohta ja sellesse sisenemist.
Laias laastus on suitsetamisruum iga tuba, mis on pühendatud suitsetamisele. Ruumi, kus keegi juhtub suitsetama, ei peeta tavaliselt suitsetamisruumiks. Paljudel juhtudel on spetsiaalselt suitsetamiseks mõeldud ruumid piirkondades, kus suitsetamine on muidu keelatud, näiteks paljudes lennujaamades. Mõne inimese jaoks on suitsetamine nauditav seltskondlik või üksildane tegevus, mis toimub pärast õhtusööki ja millega kaasnevad joogid ning suitsetamisruumiks võib pidada ka selle tegevuse hõlbustamiseks mõeldud ruumi.
Seal on palju erinevaid suitsetamisruume, kuid enamik sisaldab istumisalasid. Mõnes on lauad kaartide mängimiseks või muudeks tegevusteks. Paljudes vanemates suitsetamisruumides on viimistletud puittööd, plaadid ja laed. Arvestades, et suitsetamine on nendes ruumides tavaliselt peamine tegevus, peab mööbel ja arhitektuur olema suitsukahjustuste suhtes vastupidav.
Kuigi suitsetamisruumide keerukad kujundused olid kunagi levinud, on sageli nii, et lennujaamades ja muudes avalikes kohtades on suitsetamisruumid vähem kaunistatud. Need alad keskenduvad tavaliselt ruumi ventilatsioonile ja suitsukindlusele, samuti kõigi asjakohaste suitsetamisseaduste järgimisele. Mõnda transpordihoonete avalikku suitsetamisruumi sponsoreerivad sigaretifirmad, kes teevad jõupingutusi, et tuba oleks tervitatav. Paljudes piirkondades on suitsetamisruumid üldse keelatud.
Tüüpiline suitsetamisruumi kujundus võib olenevalt ajast ja ruumi asukohast olla üsna erinev. Härrasmeeste klubides asuvad suitsetamisruumid sarnanevad väga vähe näiteks kaasaegsetes lennujaamades asuvate tubadega. Samuti võib ajaloolisel Hiina suitsetamisruumil olla teistsugune kujundus kui inglise toal. Üldkasutatavale alale suitsetamisruumi rajades on eelkõige oluline jälgida, et ruum järgiks kõiki selle ala kohta kehtivaid seadusi ning soodustaks nii ruumis viibijate kui ka sellest väljaspool möödujate mugavust. Privaatsetes ruumides, kus see ei ole muret, võib esikohal olla ruumi tunne ja selle mugavus.