Mis on suhteline määrsõna?

Inglise keeles on kaks põhitüüpi sõnu, mida kasutatakse lause subjektide ja objektide muutmiseks. Omadussõnad kirjeldavad või muudavad nimisõnu ja määrsõnad täidavad sama ülesannet verbide puhul. Suhteline määrsõna, säilitades oma isikupära määrsõnana kõige rangemas tähenduses, toob sisse omadussõna. Suhtelised määrsõnad on sõnad millal, kus ja miks. Suhtelise määrsõna eesmärk on muuta omadussõna lauses olevat tegusõna.

Suhteline määrsõna, kui see on muidugi seotud ajast suhtelises tähenduses. See võib tähendada aega tulevikus, näiteks “Ma armastan sind ikka veel, kui olen 64-aastane” või aega minevikku: “Ma kartsin lapsepõlves ämblikke.” Seda saab kasutada ka korduvate sündmuste kirjeldamiseks, näiteks “Mu ema nutab alati, kui emadepäev veereb ja pere teeb talle õhtusöögi ja kingib.”

Kui millal muudab ajaverbe, kus määrab koha. Selle ülesanne on kirjeldada asukohta. Selle näite võib leida avaldusest “Ms. Beasley õpetab viiendat klassi samas koolis, kus tema isa oli varem direktor. Selles lauses kasutatakse suhtelist määrsõna, kus kirjeldatakse verbifraasi “varem oli”. Omadussõna klausel “kus tema isa oli varem direktor” muudab nimisõna kool.

Suhteline määrsõna miks soovitab või annab millegi põhjuse. See vastab esitatud või küsimata küsimusele ja muudab selgitusi. Ärritatud ema võib oma lastele öelda: “Põhjus, miks me täna loomaaeda ei lähe, on see, et teie toad on segaduses!” Omadussõnafraas “miks me täna loomaaeda ei lähe” muudab nimisõna põhjust, miks aga verbifraasi “me ei lähe”.

Oluline on mõista, et neid kolme verbi, kus, millal ja miks, kasutatakse kõige sagedamini küsimuste esitamiseks. “Kuhu sa mu bongo trummi panid?” on otsene päring. “Miks sa mu küsimusele ei vasta?” otsib vastust, nagu ka iga auto tagaistmel istuvate laste igavene lemmik: “Millal me sinna jõuame?” Sel viisil kasutades on need sõnad endiselt määrsõnad, kuid on nihutanud oma nimesildid küsivate määrsõnade lugemiseks.

Kui need toimivad suhteliste määrsõnadena, ei esita need samad sõnad küsimusi. Nende ülesanne on selles mõttes pigem teabe täpseks määramine. Need on ühendused, mis ühendavad kaks lauset üheks lauseks.