Juhtimise ja organisatsiooni käitumise vaheline seos viitab sellele, kuidas juhtimistüüp organisatsioonis mõjutab seal töötavate inimeste käitumist. Juhtimisstiile on mitu ja see konkreetne organisatsioonis paigas võib mõjutada selle organisatsiooni töötajate käitumist. Erinevat tüüpi juhtimise näideteks on autokraatlik juhtimine, koostööl põhinev juhtimine, läbirääkimistel põhinev juhtimine ja delegatiivne juhtimine.
Juhtimine ja organisatsiooniline käitumine on läbi põimunud, sest organisatsioonis valitsev juhtimise tüüp võib tähendada erinevust organisatsiooni edukuse ja organisatsiooni suutmatuse vahel oma keskkonda mõjutada. Korporatiivsete juhtide kirjeldamiseks kasutatakse sageli analoogiat kapteniga, kes juhib laeva, ning see, millise kompetentsiga juht rooli käsitseb, määrab, kas laev jõuab edukalt õigeks ajaks määratud sihtkohta. Üheks näiteks juhtimise ja organisatsioonikäitumise vahelisest seosest võib näha autokraatlikku juhtimisstiili ja selle mõju organisatsiooni käitumisele. See juhtimisstiil on tavaliselt ühesuunaline tänav, mille käsuliin voolab organisatsiooni hierarhia tipust allapoole. Töötajatelt ettevõttes, kus seda tüüpi juhtimine on norm, võidakse eeldada, et nad järgivad juhiseid, selle asemel, et näidata individuaalset enesekehtestamisvõimet.
Koostööl põhinev juhtimine on autokraatliku juhtimise vastand ning seda tüüpi juhtimise ja organisatsiooni käitumise suhe ilmneb töötajate reaktsioonis. Töötajaid organisatsioonis, kus koostööpõhine juhtimisstiil on normiks, julgustatakse panustama organisatsiooni toimimisse. Töötajatele võidakse anda väljakutseid, mida neilt oodatakse oma initsiatiivi kasutades, selle asemel, et toetuda juhtkonna juhistele. Koostööl põhinevat juhtimisstiili seostab organisatsiooni käitumisega personalismi tase, mis avaldub töötajate organisatsioonikäitumises.
Läbirääkimistel põhinev organisatsiooni juhtimine on selline, kus juhid motiveerivad töötajaid läbirääkimiste ja motiveeriva lähenemisviisi kombinatsiooni abil püüdlema üha kõrgema tipptaseme poole. Näiteks võib töötajaid julgustada olema produktiivne teatud hüvede pakkumine, mis saavad töötajatele osaks ainult määratud ülesannete edukal täitmisel. Selline juhtimisstrateegia näitab ka seda, kuidas juhtimine ja organisatsiooni juhtimine on omavahel seotud. Delegeerimise meetodit kasutav juht võib töötajatele töid määrata, lähtudes hinnangust nende individuaalsele inimkapitalile.
SmartAsset.