Kõrgema intelligentsuskoefitsiendiga (IQ) inimesed kipuvad hiljem magama minema ja hiljem ärkama. London School of Economicsi uuring näitas, et inimesed, kes ilmutavad “õhtust”, näiteks kalduvad öösel üleval olema, näitavad “kõrgemat kognitiivset keerukust”. Öökullide jaoks pole see aga kõik hea uudis – eraldi uuring näitas, et need, kes lähevad magama ja tõusevad hilja, on altid depressioonile ja ärevusele ning on vähem usaldusväärsed kui varajased linnud.
Veel fakte unegraafikute kohta:
Uuringud näitavad, et peaaegu pooled uneaja valikud on tingitud geneetikast.
Enamiku inimeste kalduvus “õhtususele” saavutab haripunkti vanuses 17–21. Pärast seda kipuvad inimesed muutuma hommikusele orienteeritumaks.
Mõned inimesed ei näita ei “hommikut” ega “õhtut”; pigem on neil mitmefaasiline uni, mis tähendab, et nad magavad rohkem kui kaks korda 24 tunni jooksul. Üks kuulsamaid mitmefaasilisi magajaid oli Leonardo da Vinci, kes väidetavalt magas keskmiselt vaid kaks tundi päevas.