Südameklapp on läbipääs südames, toimiv ühenduspunkt ühe südamepiirkonna ja teise vahel. Klappidel on oluline ülesanne avada ja sulgeda, et veri liiguks mööda vereringeteed. Need ühenduspunktid on jagatud kahte kategooriasse, mida nimetatakse atrioventrikulaarseks ja poolkuulikuks. Atrioventrikulaarsed ventiilid moodustavad läbipääsu kodade ja vatsakeste vahel, samal ajal kui poolkuu ventiilid on kinnitatud vatsakeste tippude külge ja kontrollivad kopsuarterisse ja aordi siseneva verevoolu.
Mõlemal atrioventrikulaarsel ventiilil on erinev nimi. Parema aatriumi ja parema vatsakese vahel asub trikuspidaalklapp ning mitraalklapp asub vasaku aatriumi ja vasaku vatsakese vahel. Mõiste trikuspidaal kirjeldab parempoolset klappi, kuna sellel on kolm mügarat või voldikut, mis avanevad ja sulguvad südame löögi ajal. Mitraalklapp on eristatav, kuna sellel on ainult kaks infolehte või kübarat, kuid selle võimas toime terves südames moodustab klapi sulgemisel tiheda tihendi.
Atrioventrikulaarsel südameklapil on spetsiifiline “operatsioonisüsteem”. Klapp on ühendatud väikeste kõõlustega (chordae tendineae), mis kinnituvad lihastele, mida nimetatakse papillaarlihasteks. Need lihased tõmbuvad kokku, tõmmates “südamepaelte” kinni ja tõmmates seega kinni klapi voldikud, mis lisaks hoiab ära lehtede ümberpöördumise verevoolu rõhu tõttu. Lõdvestunud olekus avanevad voldikud loomulikult ja veri voolab aatriumist vatsakesse.
Mõlemal poolkuu ventiilil on kolm kübarat ja need on kinnitatud parema ja vasaku vatsakese külge. Need toimivad veidi erinevalt kui atrioventrikulaarsed südameklapid. Nii parema vatsakese külge kinnitatud kopsuklapp kui ka vasaku küljega aordi südameklapp tajuvad rõhumuutusi vatsakese ja suure veresoone vahel, kuhu see verd pumpab. Näiteks avaneb aordi südameklapp, kui vasaku vatsakese rõhk on kõrgem kui aordis. Samamoodi avaneb kopsuklapp, et veri läbi saaks, kui parema vatsakese rõhk ületab kopsuarteri rõhku.
Südame tervis sõltub iga südameklapi normaalsest toimimisest ja nendes klappides võib tekkida palju probleeme, mis võivad vajada ravi või korrigeerimist. Mõned kaasasündinud südamedefektid põhjustavad ventiilide puudumist, stenoossust (kitsad) või ebapiisava arvu. Umbes 8 inimesel 1000-st on kaasasündinud südamerike ja paljud neist mõjutavad vähemalt ühte südameklappi. Veelgi enam, umbes 1% elanikkonnast on kahekordne aordiklapp, mis võib põhjustada regurgitatsiooni, kus veri voolab aordist tagasi vasakusse vatsakesse. Probleemid mitraalklapi või trikuspidaaliga võivad eksisteerida või tekkida hilisemas elus. Vananemine või mõnikord bakteriaalne infektsioon mõjutab ka klapi funktsiooni.
Õnneks on defektsete või kahjustatud südameklappide jaoks remont olemas. Mõnikord parandatakse klapp otse ja mõnikord asendatakse. Tavalistes asendusstrateegiates kasutatakse veiste, sigade, doonor- või mehaanilisi klappe. Nendel asendustel on hea tulemus, kuigi koeventiilid võivad vajada uuesti asendamist.