Südameinfarkt on südamelihase surm, mis on põhjustatud koronaararteri ummistusest. Meditsiiniliselt nimetatakse seda müokardiinfarktiks ja see seisund tekib siis, kui koronaararter on blokeeritud, jättes südame ilma verest ja hapnikust. See südame puudus põhjustab valu ja survet rinnus, südamevigastusi ja võib-olla surma.
Kuigi südameatakk tekib ootamatult, võib põhjus olla äkiline või järkjärguline. Südameinfarkti peamine põhjus on ateroskleroos ehk arterite kõvenemine, mis on tingitud kolesterooli ladestumisest põhjustatud naastude kogunemisest. Kui ateroskleroos tekib koronaararterites, hakkab nende arterite järkjärguline ahenemine avaldama mõju südamelihasele ja viib lõpuks infarktini. Samamoodi võib verehüüve tekitada sama tulemusega lõppeva pärgarteri ummistuse.
Südameinfarkti sümptomiteks on valu rinnus ja surve, õhupuudus, käe- ja ülaseljavalu koos võimaliku iivelduse või oksendamisega. Meditsiinieksperdid on aga hinnanud, et peaaegu 25 protsenti rünnakutest on vaiksed, mis ei anna patsiendile mingeid hoiatavaid sümptomeid. Seetõttu on oluline rutiinne tervishoid, sealhulgas riskitegurite ja südame tervise jälgimine.
Olenemata sellest, kas südameatakk kannab tõsiseid sümptomeid või üldse mitte, võib kahju olla sama. Südameinfarkti peetakse eluohtlikuks hädaolukorraks ja arst peaks kontrollima kõiki märke või sümptomeid, olenemata sellest, kui kerged need on. Ravi edasilükkamine suurendab püsivate kahjustuste ja südamefunktsiooni vähenemise või isegi surma võimalust. Mida kauem süda on ilma piisava verevoolu ja hapnikuta, seda rohkem kahju tehakse. Kui sureb piisavalt suur kogus südamelihast, järgneb südamepuudulikkus.
Lisaks võib südamelihase vigastus põhjustada ka vatsakeste virvendusarütmia, mis on ebanormaalsest elektrilisest aktiivsusest põhjustatud ebaregulaarne südamerütm. Kui süda ei tööta ja verd normaalselt ei pumpa, on verevarustus teistes kehaosades, sealhulgas ajus, häiritud. Ajukahjustused võivad tekkida mõne minuti jooksul, kui see ei saa vajalikku hapnikku.