Südame-veresoonkonna haiguste levimus on peamine surmapõhjus kogu maailmas. Südamehaigused põhjustavad nendest haigustest põhjustatud surmajuhtumeid, kusjuures insult on teine kõige levinum suremuse põhjus. Südame-veresoonkonna haiguste levimus on kõrgem madala või keskmise sissetulekuga riikides, mis moodustab enam kui 80 protsenti juhtudest. Südame-veresoonkonna haigused mõjutavad võrdselt mehi ja naisi.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eeldab, et südame-veresoonkonna haigustesse surmajuhtumite arv kasvab igal aastal, kusjuures suurim kasv toimub Kagu-Aasias ja Vahemere idapoolsetes riikides. Madala või mõõduka aastasissetulekuga inimestel on tavaliselt vähem ennetusvahendeid. Samuti puudub neil juurdepääs kvaliteetsele arstiabile ja varasele sekkumisele, mis suurendab südame-veresoonkonna haiguste levimust.
Nende piirkondade elanikud surevad nendesse haigustesse nooremana. Kõige enam mõjutab see väga vaeseid ja südame-veresoonkonna haiguste esinemine peres võib kaasa tuua vaesuse suurenemise. WHO andmetel võidakse kolmandik pere aastasest leibkonna sissetulekust kulutada südameinfarkti või insuldijärgsele südame-veresoonkonna haigustele.
Lisaks vaesusele suurendab stress südame-veresoonkonna haiguste levimust kogu maailmas. Muudeks teguriteks on üleilmastumine ja elanikkonna vananemine. Tervishoiuorganisatsioonide eesmärk on harida inimesi riskide ja elustiilivalikute osas, mis neid haigusi põhjustavad. Tubaka tarbimise piiramise programmid on üks viis seda teha.
Südame-veresoonkonna haigus on määratletud kui mis tahes südame- või veresoonte haigus, mis põhjustab südameinfarkti või insuldi. Südame isheemiatõbi mõjutab südamesse suunduvaid veresooni, samas kui ajuveresoonkonna haigus hõlmab aju veresooni. Perifeersete arterite haigus mõjutab ka veresooni, mis varustavad aju verd ja hapnikku. Ummistus tuleneb tavaliselt veresoonte seintesse kogunevatest rasvaladestustest.
Need trombid võivad põhjustada insuldi, kui need purunevad või blokeerivad verevarustust. Süvaveenide tromboos tekitab jalgades verehüübed, mis võivad liikuda südamesse või ajju, põhjustades südameinfarkti või insuldi. Südame-veresoonkonna haiguste levimus võib tuleneda ka reumaatilisest palavikust, mis kahjustab südant, või sünnidefektidest.
Südame-veresoonkonna haigusi saab ennetada toitumise, treeningu ja tubaka tarbimise vältimisega. Puu- ja köögiviljadest koosnev tervislik toitumine koos igapäevase treeninguga vähendab südamehaiguste ja insuldi riski. Need strateegiad võivad aidata hoida vererõhku ja kolesterooli madalal ning hoida kaalu tervislikul tasemel.
Kui need häired on diagnoositud, saab neid ravida vererõhku või kolesterooli alandavate ravimitega. Väike päevane aspiriini annus vedeldab tavaliselt verd, et vältida trombide teket. Kardiovaskulaarsete haiguste esinemissageduse vähendamiseks tehtavad operatsioonid hõlmavad arterite šunteerimist, angioplastikat ummistunud veresoone puhastamiseks ja südamestimulaatoreid normaalse südamerütmi taastamiseks.