Aeroobses treeningus osaledes märkab sportlane oma pulsi kiirenemist. Kui keha treenib, peab süda rohkem tööd tegema, et veri kogu kehas ringleks, mis tähendab, et süda lööb kiiremini. Südame löögisagedust nimetatakse südame löögisageduseks. Südame löögisageduse tsoonid on konkreetsed pulsisagedused, mis sobivad kõige paremini erinevate treeningute eesmärkide saavutamiseks. Südame löögisageduse tsoonide arvutamiseks määratakse esmalt sportlase puhkepulss, seejärel määratakse tema maksimaalne pulss. Minimaalse ja maksimaalse pulsi vahelised tsoonid on sisuliselt eesmärgid, mida sportlane peab saavutama erinevate treeningueesmärkide saavutamiseks, nagu rasvapõletus või VO2 max treening.
Erinevad pulsitsoonid täidavad erinevaid eesmärke. Südame löögisageduse piirkondades töötamine, mis on 60–70% maksimaalsest pulsisagedusest, võimaldab sportlasel saavutada rasvapõletust ja lihaste taastumist. See tsoon aitab arendada ka vastupidavust, kui sportlane viibib tsoonis pikemat aega. Seda nimetatakse südame löögisageduse tsoonide taastumisalaks, kuna lihased on võimelised taastuma rasketest treeningutest glükogeeni tootmise kaudu.
Südame löögisageduse tsoonide vastand on 90% kuni 100% väljundtsoon. Sportlased ei saa selles tsoonis jõudlust pikka aega säilitada, kuna see on südame löögisageduse tsoonidest kõige pingelisem. Sportlane töötab täisvõimsusel ning sellesse tsooni jõutakse kas sprinte joostes või rattaga nii kõvasti kui võimalik. See tsoon aitab kehal arendada kiireid tõmblevaid lihaseid, mis on kasulikud kiirete plahvatuslike liigutuste korral. Selles tsoonis treenimine on äärmiselt raske ja tavaline on intervalltreeningu ajal selle pulsisageduse tsooni jõudmine.
Maksimaalse ja mõõduka väljundi vahel on mitu tsooni, mis võivad aidata põletada rasva, suurendada vastupidavust ning arendada tervet südant ja kardiovaskulaarsüsteemi. 80–90% väljundtsoon aitab lihastel arendada kõrgemat piimhappeläve. Kuna keha põletab energia saamiseks glükogeeni, koguneb lihastesse piimhape. Kiirus, millega keha suudab piimhapet eemaldada, on piimhappe lävi ja selles tsoonis treenimine võib aidata kehal õppida kiiresti rohkem piimhapet eemaldama.
Südame löögisageduse tsoonid erinevad inimestel oluliselt, kuna igaühe maksimaalne ja minimaalne pulss muutuvad sõltuvalt suurusest, üldisest tervislikust seisundist, vanusest ja muudest teguritest. Minimaalset ja maksimaalset pulsi saab üsna lihtsalt määrata ühes või mitmes treeningus ning sealt saab määrata sihttsoonid. Algajad peaksid meeles pidama, et peavad püsima võimalikult palju oma sihttsoonis, et teha intensiivsemaid treeninguid, ning tervisehäiretega inimesed peaksid enne mis tahes tüüpi treeningut arstiga nõu pidama.