Submukoos on koekiht, mis asub vahetult soole limaskesta või limaskesta all. See sisaldab näärmeid, silelihaseid, närve, verd ja lümfisooni. Oluline närvikiudude võrgustik, tuntud kui Meissneri põimik, asub submukoosis. Submukoosse all on kiht, mida tuntakse muskulaarsena ja sisaldab silelihaseid, mis tõmbuvad kokku, et soolestikku mööda toitu edasi lükata.
Submukoos on sidekoe tüüp, kus rakud asuvad kiudude võrgustikus ja geelitaolises taustaines. Lisaks arteritele ja veenidele sisaldab submukoos ka mitmeid näärmeid. Söögitoru sees on need pokaalrakud, mis on väikesed lima eritavad näärmed.
Kaksteistsõrmiksooles, maost väljuvas sooleosas, tuntakse näärmeid kaksteistsõrmiksoole või Brunneri näärmetena. Nad toodavad oma olemuselt aluselist lima, aidates kaitsta kaksteistsõrmiksoole limaskesta maohappe mõju eest. Nende leeliselised sekretsioonid tähendavad ka seda, et soolestiku sisu on kõhunäärme ensüümide toimimiseks sobivamas pH-s.
Submukoosset põimikut ehk submukoosset närvikiudude võrgustikku tuntakse mõnikord ka Meissneri põimikuna. Koos lihases paikneva müenteriaalse põimikuga moodustab see osa nn enteraalsest närvisüsteemist. Enteraalne närvisüsteem on äärmiselt oluline seedetrakti talitluse reguleerimisel.
Kuigi see on ühendatud kesknärvisüsteemiga või kesknärvisüsteemiga, võib enteraalne närvisüsteem toimida ka iseseisvalt, kuigi soolestiku normaalseks toimimiseks on vaja ühendusi kahe süsteemi vahel. Soolestiku teavet saab edastada kesknärvisüsteemile, mis saadab seejärel signaale tagasi, et muuta soolefunktsiooni. Väljastpoolt tulev stimulatsioon, näiteks maitsva toidu nägemine, võib omakorda kanduda kesknärvisüsteemist soolestikku, käivitades soolemahlade eritumise.
Müenteriaalne põimik kontrollib sooleseina lihaste kokkutõmbeid, submukoosne põimik aga näärmeid ja veresooni. See tähendab, et submukoosne põimik mõjutab vereringet soolestikus ja ainete eritumist soolde. Samuti osaleb see hormoonide tootmises närvirakkude ja näärmete poolt, mis võivad seejärel siseneda üldisesse vereringesse.
Sklerodermiana tuntud autoimmuunhaiguse korral esineb sidekoe liigne kasv. Kiudkude võib ladestuda submukoosse, mis kahjustab soolestiku normaalset liikumist. Tulemuseks võib olla valu, kõhupuhitus ja kõhulahtisus või kõhukinnisus. Ravi ei ole võimalik, seega on ravi suunatud sümptomite kõrvaldamisele. Kuni tõsiseid tüsistusi ei esine, võivad patsiendid elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu.