Alamregister on pearaamatu allüksus. Allüksus sisaldab üksikasjalikumat teavet kui pearaamat. Näiteks ettevõtte pearaamat sisaldab iga erineva äritegevuse reakirjeid. Reakirjetel, mis tähistavad võlgnevusi ja saadaolevaid arveid, on aga lisateabega alamraamatud. Nendel lisaraamatutel on kontod iga eraisiku või ettevõtte kohta, kes on vastavalt võlgu ettevõttele või kellel on nõue ettevõtte varade vastu.
Alamraamatute kasutamine loob puhtama pearaamatu. Selle asemel, et kogu finantsteavet pearaamatusse toppida, võib täiendavate pearaamatute kasutamine aidata luua paremat aruandlusprotsessi. Ettevõtetel on sageli võimalus luua ja kasutada nii palju alamraamatuid, kui nad soovivad. Ainus hoiatus on see, et iga alamregister veereb pearaamatus ühe reaüksuseni. Kõik arvud peavad olema tasakaalus pearaamatu rea kirjega.
Pearaamatu reaartikkel, mis esindab alamraamatut, on tuntud kui kontrollkonto. Kontrollkonto dikteerib kogu pearaamatu real esitatud teabe. See on arvutipõhiste raamatupidamissüsteemide puhul tavaline. Kui ettevõtted loovad uue alamraamatu, peavad nad dikteerima, milline kontrollkonto katab pearaamatu.
Samuti on kontode vastavusse viimine lihtsam, kui ettevõte loob oma finantsteabe jaoks individuaalse alamraamatu. Raamatupidajad saavad eristada, millistes pearaamatutes esineb vigu ja vigu. Need individuaalsed pearaamatud koostatakse seejärel igakuise vastavusse viimiseks. Protsess hõlmab pearaamatu kogusumma võtmist ja selle tasakaalustamist alamraamatu kogusummaga. Nende kahe erinevused nõuavad probleemide avastamiseks ja parandamiseks uurimistööd.
Ettevõtted ei vasta nõuetele alamraamatute lisamiseks oma pearaamatusüsteemidesse. Üksikute pearaamatute kasutamine on lihtsalt finantsandmete haldussüsteem. Teatud teabe väljatoomine aitab tavaliselt sidusrühmadel hinnata ettevõtte finantsseisundit. Samuti pakub see läbipaistvust laenuandjatele ja investoritele, kes vaatavad ettevõtte raamatuid.
Pearaamatu allüksusi võib olla liiga palju. Kui see juhtub, kulutab ettevõte palju aega iga üksiku pearaamatu ja pearaamatu tasakaalustamiseks. Kui individuaalne pearaamat sisaldab teavet, mis ei jätku pidevalt, pole pearaamat vajalik. Selle tulemusel vaadatakse pearaamat üle, et veenduda, et sinna teavet ei postitata ja saldo on igal arvestusperioodil null. Kui see juhtub, kulutavad raamatupidajad rohkem aega tühja pearaamatu haldamisele.