Subarahnoidaalne hematoom on vere kogunemine kolmest ajumembraanist teise all. Aju sisemist kaitsekihti nimetatakse pia mater’iks ja välimist vooderdust tuntakse kõvakestaks. Nende membraanide vahel on keskmine ehk teine membraan, mida nimetatakse ämblikuvõrkkestaks. Kui ämblikunäärme all olevas ruumis tekib verejooks, nimetatakse hemorraagiat ametlikult “subarahnoidaalseks hematoomiks”. Seda hematoomi peetakse äärmiselt ohtlikuks ja võib-olla eluohtlikuks.
Subarahnoidaalsest hematoomist võib tuleneda mitmeid ohte. Insult on sageli nende hemorraagiaga seotud, nagu ka krambid. Lisaks surmale on subarahnoidse hematoomiga seotud suurim oht pikaajaline ajukahjustus.
Verejooks ämblikunäärme all võib tuleneda paljudest vallandajatest. Füüsiline õnnetus, mis põhjustab ajutrauma, näiteks kukkumine või autoõnnetus, võib põhjustada subarahnoidaalset hematoomi. See põhjus on eriti levinud haavatavate inimeste, näiteks laste või eakate seas.
Veel üks käivitaja on ebanormaalne vereveenide moodustumine ajus loote arengu ajal – seisund, mida nimetatakse arteriovenoosseks väärarenguks. Selle väärarengu ajal on ajju verd kandvad arterid otse veenidega seotud ilma kapillaaride abita. Selle tulemusena võib veenides ja arterites tekkida rõhk, mis võib põhjustada nende lõhkemist.
Aju aneurüsmid ja verd vedeldavate või hüübimist takistavate ravimite kasutamine võivad põhjustada ka subarahnoidaalseid hematoome. Verehäired võivad põhjustada ka hematoome ja mõnikord võivad ilmneda spontaansed subarahnoidsed hemorraagid ilma märgatava põhjuseta. Neid nimetatakse idiopaatiliseks hematoomiks.
Mõned demograafilised andmed on subarahnoidsete hematoomide suhtes vastuvõtlikumad kui teised. Näiteks naistel on subarahnoidaalses ruumis rohkem hematoome kui meestel. Lisaks on meditsiiniuuringute kohaselt vastuvõtlikumad ka üle 20-aastased ja alla 60-aastased. Teised inimesed, kellel on suurem risk aju hematoomide tekkeks, on need, kellel on hüpertensioon, fibromuskulaarne düsplaasia või suitsetamisharjumus.
Subarahnoidaalne hematoom ei pea alati lõppema surmaga. Kui sümptomid avastatakse varakult, võivad arstid proovida haigusseisundit ravida. Sümptomiteks on liikumisvõime kaotus, teadvusekaotus ja iiveldus. Mõnikord viitavad vaimne segadus, valgustundlikkus ja äkilised nägemisprobleemid hematoomi olemasolule. Arstide sõnul kogevad ka mõned hematoomidega inimesed krambihooge.
Subarahnoidse hematoomi tuvastamiseks kasutatakse CT-skaneeringuid, ultraheliuuringuid ja muid neuroloogilisi teste. Pärast avastamist ja asukoha määramist võivad kirurgid proovida verejooksu peatada ja ajurõhku leevendada. Mõnikord võivad arstid aneurüsmide parandamiseks ja tulevase verejooksu vältimiseks teha ajus ringikujulise sisselõike ja sisestada mähised.