Krohv on viimistluskrohv, mida kasutatakse laialdaselt hoonete välisilmedel ja mida on ehituses kasutatud sajandeid erineval kujul. Kuigi seda saab kasutada ka siseruumides, on enamikus piirkondades sisekasutuseks selle asendanud spetsiaalse disainiga sisekrohvid. Iidsetel aegadel valmistati interjööri krohv marmortolmu, lubja ja vee segamisel, et saada sile krohv, millest sai vormida keerukaid stseene ja värvida. Hispaania, Kreeka ja misjoni stiilis arhitektuuril on silmapaistvalt krohv, mis peegeldab soojust ja hoiab kodud jahedana.
Krohvide valmistamiseks saab kasutada mitmesuguseid materjale. Traditsioonilises materjalis kasutatakse lubi, lubjakivi ahjus küpsetamisel lubjastunud ainet koos liiva ja veega. Need elemendid segatakse pastaks, mida saab kelludega pinnale kanda või vormida, nagu varem oli sisekrohvide puhul tavaline. Sel moel valmistatud krohv on vastupidav, tugev ja raske. Kuna lubi on mõnevõrra lahustuv, paika loksuvad krohvis olevad praod ise, kuna lubi tilgub niisutamisel neid täitma. Tänapäeval kasutatakse krohvimisel sagedamini peeneks jahvatatud portlandtsementi, liiva ja vett, mille tulemuseks on vähem vastupidav vorm, mis kergesti praguneb.
Krohvi saab kanda karkassile, näiteks traadile või puidule, või krohvida telliste ja müüritise peale, kui need on eelnevalt karestatud. Klassikaliselt on see krohv valge, nagu on näha Hispaania ja Kreeka arhitektuuris. Seda saab värvida ka pigmentide lisamisega, nagu tehti USA rantšomajades 1960. ja 1970. aastatel. Pärast pealekandmist saab krohvi tööriistaga või kivide või taimsete ainete lisamisega siledaks kraapida või tekstureerida.
Klassikaline krohv on tavaliselt vastupidav kogu maja eluea. Sünteetilised ja odavad asendused aga mitte. Krohvmajadel on mõnikord probleeme aluspuidu mädanemisega või mõranemisega. Sel põhjusel tuleks sellest materjalist valmistatud kodu enne ostmist hoolikalt üle vaadata. Kui uut kodu ehitatakse krohvist, on tasuv kulutada rohkem kvaliteetsele materjalile, et kodu ei peaks hilisemas elus remontima. Eriti kuumades piirkondades on see suurepärane ehitusmaterjal, sest aitab temperatuuri reguleerida, kui kodu on õigesti ehitatud.