Strateegiakaart on visuaalne tõlgendus organisatsiooni eesmärkidest ja nende eesmärkide saavutamiseks vajalikest sammudest. Need kaardid võimaldavad ettevõtetel visuaalse suhtluse kaudu paremini vastutust delegeerida ja probleeme planeerida. Mullid, kastid ja muud kujundid on kaardil omavahel seotud edenemist tähistavate nooltega. Erinevates tööstusharudes kasutatavad strateegiakaardid näitavad mõtteid, plaane ja kavatsusi. Kaartide loomiseks on palju võimalusi, alates arvuti kasutamisest kuni lihtsalt vabakäe joonistamiseni.
Strateegiakaardi koostasid esmakordselt 1992. aastal Robert Kaplan ja David Norton kui Balanced Scorecard. Järgmise kümnendi jooksul muutis meeskond tulemuskaarti oluliselt ja 2001. aastal tekkis strateegiakaart. Uus juhtimistööriist on loodud selleks, et aidata organisatsioonidel tasakaalustada keskendumist ja eesmärkidega vastavusse viimist.
Traditsioonilisel strateegiakaardil on diagrammi ühes otsas loetletud kõik ettevõtte praegused inimesed, protsessid ja strateegiad ning teisel poolel lõppeesmärk või tulemus. Need diagrammid on tavaliselt ühelehelised, kuid võivad võtta mitu lehekülge ja liikuda kas küljelt küljele või üles-alla. Loojal on vabadus määrata suunav voog ja kasutatavad sümbolid. Tulemuse alguse ja lõpu vahel võib kasutada suvalist arvu sümboleid, kuid kõik sammud on omavahel seotud nooltega, mis näitavad lugejatele protsessi iga etappi.
Kontseptsioonide väljatöötamine ja protsesside kavandamine on strateegiakaardi koostamisel olulised elemendid. Kaardi koostamine tähendab iga kaardil oleva töö õppimist ja teadmist, kuidas igaüks loogiliselt edeneb ja töötab koos teiste tahvli töödega. Tulemuseks on ajakava, ettevõtte strateegia ja ametijuhend. Ideaalne tulemus on kiire teabeleht, mis aitab töö ajal ülesandega tegeleda.
Strateegiakaarte saab kasutada igas olukorras, kuid traditsiooniliselt kasutatakse neid nelja peamise ärieesmärgi väljendamiseks. Finantseesmärgid on kõige levinumad ja kaardil on näidatud sammud, mida on vaja ettevõtte finantsseisundi parandamiseks. Kliendi vaatenurk on veel üks levinud kasutusala, sest see näitab, mida kliendid ettevõttelt soovivad ja ootavad ning kuidas neid eesmärke on võimalik saavutada. Siseprotsess on veel üks oluline kasutusala, kuna kaart näitab, kuidas ettevõte praegu üht või mitut ülesannet täidab, ja kirjeldab üksikasjalikult, kuidas neid ülesandeid saab tõhusamalt teha, või struktuurimuutusi. Õppimine on ka kaartide tavaline kasutus, kuna see näitab oskust, mis tuleb omandada, ja selle täielikuks mõistmiseks vajalikke samme.
Strateegiakaardi loomiseks on erinevaid viise. On mitmeid arvutiprogramme, mis võimaldavad kasutajatel mitmesuguste mallide põhjal kaarte joonistada ja kiiresti muudatusi teha. Strateegiakaarti saab ka käsitsi joonistada grafoprojektorile või paberilehele. Olenemata sellest, kuidas diagramm on koostatud, aitavad selle lihtsus ja visuaalne suhtlus lugejatel eesmärke paremini mõista.
SmartAsset.