Ahter on laeva või paadi tagakülg. See on paadi vöörist täpselt vastupidine ots ehk ees. Ahter on ehitatud üle paadi osa, mida tuntakse ahtripostina, mis on konstruktsioonitala, mille peale ehitatakse laeva ahtripeegli ehk tagaosa. Kanuumatkajad nimetavad sageli paadi ahtrit kui asendit, kust paadi juhtimine toimub, samas kui vööriasendis aerutaja vastutab eelkõige jõu tootmise eest.
Paat on tavaliselt märgistatud neljas suunas: ahter või tagumine; vibu või esiosa; parempoolne või parempoolne külg; ja vasakpoolne külg. Paljudel kaasaegsetel käsitöödel on laeva tagaosas valgus navigeerimiseks ja teistele laevadele öösel selle kohalolekust teavitamiseks. Tagumine või tagumine valgus helendab tavaliselt valgelt. Väiksematel laevadel võivad tõukeseadmed asuda ahtris; näiteks mootorpaatidel on sageli päramootorid, mis ulatuvad sellest laevaosast vette. Mõnel veesõidukil on tüür, mis ulatub vette ka paadi tagumises osas, et hõlbustada veesõiduki juhtimist.
Paljude laevade ahtris asub masinaruum, ehkki kaugel teki all. Masinaruum asub laeva tagaosas, et vähendada mootorite ja edasitõukejõu jaoks kasutatava sõukruvi vahelist kaugust. Mida lühem on mootorite ja propelleri vaheline kaugus, seda vähem on nende kahe ühendamiseks vaja seadmeid. Laeva ahtriosa võib olenevalt veesõiduki tüübist täita erinevaid funktsioone; ristluslaeval võib näiteks olla laeva tagaosas paiknev söögituba, mis tagab selge vaate merele. Lennukikandjal võib olla lift, mis võimaldab lennukit teki alla viia, häirimata seejuures sageli laeva vööris asuva maandumisriba tavapärast funktsiooni.
Vanematel purjelaevadel oli laeva ahtris sageli kapteni eluruumi asukoht. See ahtripeeglina tuntud laevaosa oli mõnikord väga ehitud, samas kui teised laevad kandsid vähe kaunistusi ja olid mõeldud ainult funktsionaalsuseks. Jahtidel ja muudel tänapäevastel laevadel on see sageli koht, kus aluse nimi on maalitud või muul viisil märgitud.