Spordisotsioloogia on akadeemiline valdkond, mis püüab uurida paljusid inimestevahelisi ja grupilisi nähtusi, mis spordiga seoses esile kerkivad. Sport pakub palju erinevaid eraldiseisvaid, kuid üksteisest sõltuvaid rühmi, mida sotsioloogid saavad uurida, et õppida tundma inimeste sotsiaalset käitumist. Sportlikud meeskonnad, spordifännid ja kasumit taotlevad spordiettevõtted tegelevad kõik kattuva sotsiaalse käitumisega, mida teadlased peavad väga huvitavaks. Praktiliselt saavad selle valdkonna inimesed otsida paremaid viise meeskondade motiveerimiseks, meeskondade ja fännide vahelise sideme tugevdamiseks ning diskrimineerimise ennetamiseks amatöör- ja profikergejõustikus. See on tihedalt seotud teiste valdkondadega, nagu spordimeditsiin, psühholoogia ja sotsiaalne õiglus.
Spordisotsioloogia üks eesmärke on vaadelda erinevaid kergejõustikugruppe kui ühiskondi iseeneses või ühiskonna kui terviku mikrokosmosena. Sotsioloog, kes vaatleb näiteks meeskonnas toimuvaid sotsiaalseid nähtusi, võib olla huvitatud suhetest erineva oskustasemega mängijate, treenerite ja mängijate ning eri rassist mängijate vahel. Jõudünaamika erinevate mängijate või treeneri ja mängijate vahel võib olla eriti huvitav, kui seda vaadelda kui meeskonna sotsiaalsest struktuurist tulenevaid sotsiaalseid nähtusi.
Teine oluline teema selles vallas on spordi ja muu ühiskonna suhe. Näiteks spordifännid on sageli oma lemmikmeeskondade pärast kinnisideeks. Seda sotsioloogiaharu huvitab ka spordi, meedia ja ülejäänud ühiskonna suhted. Paljudel juhtudel on uudistemeedia peamine suhtlusviis rühmade vahel. Vaatamata sellele “filtrile” on professionaalsetel spordimeeskondadel, mängijatel ja sündmustel suur mõju populaarsele kultuurile ja teistele sotsiaalsetele suundumustele.
Spordisotsioloogia on huvitatud ka mõne sportlikus ühiskonnas ja kultuuris esinevate sotsiaalsete probleemide käsitlemisest. Näiteks sooline võrdõiguslikkus on oluline teema nii amatöör- kui ka profispordiringkondades. Tüdrukutel on kogu kooliaja jooksul tavaliselt vähem ja piiratumad sportimisvõimalused kui poistel ning naisspordimeeskondi rahastatakse sageli meeste omadega võrreldes kehvasti. Samad probleemid on ka profikergejõustikus, sest naissportlastele makstakse üldjuhul vähem ja neile antakse vähem võimalusi kui meessportlastele. Teadlasi huvitavad ka rassi, rahvuse ja füüsilise puudega seotud küsimused.