Spirulina platensis on tsüanobakterite ehk sinivetikate tüüp, mida kasutatakse toidu- ja toidulisandina. Ajalooliselt on spirulina platensis’t kuivatatud, kooke valmistanud ja toiduna kasutanud iidsed Mehhiko asteegid ja Kesk-Aafrikas Tšaadi järve piirkonna Kanembus. Kahekümnendal sajandil sai spirulina populaarseks toidulisandina, kui uuriti ja avastati selle ulatuslikud toiteväärtused. Praegu kasvatatakse seda Hiinas, Indias, Tais ja USA-s.
Rottidega läbi viidud uuringud näitavad, et spirulina platensis sisaldab koostisosi, mis kaitsevad vabade radikaalide põhjustatud oksüdatsioonikahjustuste eest. See näitab, et spirulina võib kaitsta Huntingtoni tõve, Parkinsoni tõve ja vähi eest. Teised loomkatsed on näidanud kaitset insuldikahjustuste, artriidi, allergiate, põletike ja hüpertensiooni vastu. Inimestel läbiviidud uuringud näitavad, et spirulina võib parandada ka seedimist, aidates kaasa kasulike bakterite kasvu seedetraktis. Üks uuring näitas, et vähktõvega suuõõne kahjustustega patsiendid kogesid pärast teatud tüüpi spirulina päevase annuse saamist sümptomite taandumist.
Üks spirulina platensis isoleeritud toimeainetest on pigment fükotsüaniin, mis annab spirulina platensisele iseloomuliku sinakasrohelise värvuse ja varustab kakskümmend protsenti spirulina valku. Fükotsüaniini kasutatakse farmaatsia- ja toiduainetööstuses ning sellel on antioksüdantsed omadused. Pärast põletikuvastaste omaduste avastamist patenteeriti fükotsüaniini sisaldav aine loomadel kasutatava põletikuvastase ainena. Kuigi esialgsed uuringud on olnud paljulubavad, tuleb mainida, et enne spirulina soovitamist konkreetsete haigusseisundite korral tuleb teha rohkem uuringuid.
Enamik taimsetest valkudest on mittetäielikud ja see tuleb kombineerida teiste valkudega, enne kui keha saab seda kasutada. Spirulina platensis on täielik taimne valk, mis on andnud mõnele organisatsioonile lootust, et seda võidakse kasutada nälja ja alatoitumise vastu võitlemiseks kolmanda maailma riikides. Sellel on ka viis täielikku aminohapet, mida keha ei suuda ise toota.
Veganite kogukond on võtnud omaks spirulina platensise tarbimise, kuna see sisaldab vitamiini B12, mida tavaliselt leidub ainult loomsetes toiduainetes. Kahjuks iseloomustab spirulinas sisalduvat B12-vitamiini vormi madal biosaadavus, mis tähendab, et organism ei suuda spirulinas sisalduvat B12-vitamiini vormi kasutada. Veganid ei tohiks loota spirulina platensis’le kui taimse B12-vitamiini allikale ja peaksid seda täiendama muul kujul. Lisaks keha varustamisele valkudega on spirulina platensis paljude teiste vitamiinide ja mineraalide rikkalik allikas ning varustab gamma-linoolhapet (GLA), rasvhapet, mida organism vajab, kuid mille valmistamisel võib olla raskusi. Kuigi spirulina platensis nõuab selle meditsiinilise kasulikkuse kontrollimiseks rohkem uuringuid inimestega, on see inimestele ja loomadele ohutu toidulisand.