Seljaaju on lihas, mis kuulub inimese selja erector spinae lihaste rühma. Varem tuntud kui sacrospinalis, erector spinae rühm koosneb kolmest eraldi lihasest ja neid kinnitavatest kõõlustest: spinalis, longissimus ja iliocostalis. Need lihased asuvad otse selgroo kõrval ja pikendavad selgroogu. Seljaaju, mille saab jagada kolmeks osaks, toimib ka külgsuunas painutamiseks või küljele, pea ja kaela paindumiseks.
Kõik kolm erector spinae lihast on paigutatud vertikaalsetesse sammastesse, mis kulgevad paralleelselt lülisambaga, kusjuures iliocostalis on selgroost kõige külgsuunas või kõige kaugemal, longissimus on nende kolme vahepealne ja spinalis on kõige mediaalsem ehk lähim. selgroo juurde. Iliocostalis’e segmendid ulatuvad ristluust, vahetult sabaluust kõrgemale, kuni roidekorvini ja hõlmavad iliocostalis lumborum’i, iliocostalis dorsi’t ja iliocostalis cervicis’t. Pisut kõrgemal asetsevad pikliku lihase – longissimus thoracis, longissimus cervicis ja longissimus capitis – omad, mis ulatuvad lülisamba nimmepiirkonnast pea põhjani, muutes selle kolmest lihasest pikima.
Seljaaju on neist kolmest kõige sisem ja ülemine ning koosneb kolmest segmendist, mis ulatuvad kahest ülemisest nimmelülist kuni teise kaelalülini: spinalis dorsi, spinalis cervicis ja spinalis capitus. Nagu teised erector spinae lihased, on see paigutatud lihaskiudude ja kõõluste kimpudesse, mis kinnituvad iga selgroolüli külge, mida see ulatub. Seljaosa kiud, mis ühinevad selle kõrval asuva longissimus dorsi omadega, pärinevad kahest ülemisest nimmelülist L1 ja L2 ning kahest alumisest rindkere selgroolülist T11 ja T12. Selle kõõlused kinnituvad nende selgroolülide külge piki nende ogajätkeid, lülisamba tahapoole väljaulatuvaid luuseid eendeid, mis on näha ja tunda selja keskel. Siit siseneb seljaaju dorsi mitme kõõluse kaudu mööda ülemisi rindkere selgroolülisid.
Seljaosa kohal kerkib spinalis cervicis, mille kiud pärinevad alumisest kaelalülist C7. Sageli tekib see ka ülemistest rindkere selgroolülidest T1 ja T2. Seejärel sisestatakse see emakakaela lülisamba ülaossa C2 ogajätkele, mida nimetatakse ka teljeks, ja mõnikord ka piki C3 ja C4. Siia ülevalpool on väikseim seljaaju segment, spinalis capitis, mis kulgeb mediaalselt semispinalis capitis’i kiudude külge ja seguneb nendega, kinnitudes kolju põhjas asuva kuklaluu külge.
Kuna see on lülisambaga nii tihedalt seotud, liigub selgroog selgroolülisid ja see toimib erinevalt sõltuvalt sellest, kas üks või mõlemad pooled tõmbuvad kokku. Kui lihas tõmbub kokku kahepoolselt või mõlemalt poolt, pikendab see kogu selgroogu, nagu ettepoole küürutatud asendist sirgudes. Lihase ühepoolsed kokkutõmbed, mis toimuvad nimelt piki selle ülemisi segmente, põhjustavad pea ja kaela külgsuunalist paindumist, nagu kõrva kallutamisel õla poole.