Sfenoidaalne siinus on väike koljuõõs, mis on täiskasvanutel ligikaudu sama suur kui suur viinamarja. Mõlemal pool nina on üks sphenoidaalne siinus. Sfenoidaalse siinuse eesmärk on eemaldada lima nina tagaosast läbi ava, mida nimetatakse ostiumiks.
Silmade taga ja kõrval asub sphenoidne luu. See on paaritu koljuluu, mis tähendab, et seda on ainult üks. See aitab ühendada kolju luud näo luudega. Sfenoidsel luul on kolm paari luust väljaulatuvaid osasid ja õõnes ruum, milles asub sphenoidaalne siinus.
Sfenoidaalne siinus on üks neljast paranasaalsete siinuste õõnsuste paarist, mis on õõnsad õhuga täidetud ruumid, mis ümbritsevad ninaõõnde. Silmade kohal, alumises otsaesise piirkonnas, istuvad eesmised siinused. Silmade all, mõlemal pool nina, asetsevad ülalõua siinuse õõnsused.
Silmade vahel, mõlemal pool nina, asetsevad etmoidaalsed siinused. Etmoidaalsete siinuste taga asuvad sphenoidaalsed siinused. Iga siinuse paar on oma nime saanud neile kõige lähemal asuvate koljuluude järgi. Sfenoidaalne siinus asub kolju põhja keskel hüpofüüsi all. Kirurgid, kellel on vaja juurdepääsu ajuripatsile, läbivad sageli sphenoidaalset siinust, kuna see asub näärmele lähedal, ja seetõttu, et siinust ninaõõnest eraldav luusein on väga õhuke ja kergesti torgatav.
Enamikul inimestel on sfenoidaalsed siinused asümmeetrilised, st ebakorrapärased, kuna neid eraldava vaheseina ehk luuseina pikkus, paksus ja kuju on väga erinev. Sfenoidaalsete siinuste infektsioonid ei ole tavalised. Kui infektsioon tekib, võib see ilmneda ilma palaviku, nohu või üldise põsekoopa ummikuta. Kõige tavalisem sümptom on püsiv halb peavalu, mis süveneb kehahoia muutustega, nagu kummardus või kummardus. Sfenoidaalse siinuse infektsioonist põhjustatud peavalu tekib tavaliselt silmade taga ja otsmikul.
Kõik ninakõrvalurged on nende siseseintel kaetud koega, mida nimetatakse epiteeliks. See epiteeli vooder eritab lima, mis hoiab siinuse õõnsused niiskena. Igal epiteeli pinnal oleval rakul on struktuur, mida nimetatakse tsiliumiks, mis võib suruda siinuse lima üle seinte.
Siinuse lima liikumist nimetatakse mukotsiliaarseks kliirensiks. See on aktiivne protsess, mis liigutab lima kindla mustri järgi. Gravitatsioon või pea asend ei mõjuta mukotsiliaarset protsessi.