Sotsiaalse õppimise teooria (SLT) keskendub õppimisele, mis toimub sotsiaalses keskkonnas ja rõhutab eeldust, et inimesed õpivad üksteiselt vaatlusõppe abil. Teooria väidab, et üksikisikuid mõjutavad tugevalt ühiskonna tasu- ja karistussüsteemid ning nad modelleerivad oma käitumist vastavalt. Sotsiaalse õppimise teooria juhtiv pooldaja Albert Bandura aitas oletusi kujundada, hõlmates kognitiivse ja käitumusliku õppimise aspekte.
1950. aastatel tutvustas Ameerika psühholoog Julian Rotter esimest korda sotsiaalse õppimise teooriat oma töös Social Learning and Clinical Psychology. Rotter väitis, et antud käitumise oodatav tulemus mõjutab suuresti inimese tegevust ja motivatsiooni. Mööda käitumist ja psühhoanalüüsi juurdunud teooriat, jõudis Rotter järeldusele, et inimesed püüavad saavutada oma tegudele positiivseid tulemusi, jäädes samas tähelepanelikult negatiivsele käitumisele ja selle tagajärgedele.
1970. aastatel astus Bandura Rotteri teoorias sammu edasi, kaasates vene psühholoogi Lev Võgotski sotsiaalse arengu teooria oma teooria sõnastusse. Võgotski sõnul eeldab sotsiaalne suhtlus ise kognitiivset ja käitumuslikku arengut, mis on sotsialiseerumise tulemus. Bandura sotsiaalse õppimise teooria tegi lõpuks ettepaneku, et keskkonna-, kognitiivsete ja käitumuslike mõjude vahel on vastastikune seos.
Bandura sõnul tuleb enne edukat käitumise modelleerimist täita mitmeid tingimusi. Isik, keda nimetatakse ka mudeliks, peab pöörama tähelepanu ja meeles pidama teiste käitumist. Pärast antud käitumise tunnistajaks saamist peab modellil olema võime taasesitada nähtuid ja demonstreerida õpitut. Teoreetikud ja Bandura teooria pooldajad väidavad, et tähelepanu on sotsiaalse õppeprotsessi kõige olulisem tegur.
Keskkond tugevdab käitumise modelleerimist mitmel viisil. Esialgu saab mudel tuge nii isikult, keda ta jäljendab, kui ka kolmandatelt vaatlejatelt. Imiteeritud käitumine ise toob kaasa kasu positiivsete või negatiivsete tagajärgede kaudu. Asendustugevdamine toimub siis, kui mudeli positiivselt tugevdatud käitumist korratakse kolmanda osapoole poolt.
Sotsiaalse õppimise teooriaga seotud kognitiivsed tegurid põhinevad mudeli võimel õppida, mõista, sõnastada ootusi ning mõista põhjust ja tagajärge. Bandura väitis, et on vahet vaatluse kaudu õppimise ja õpitu jäljendamise vahel. Mudel peab olema võimeline mõistma olukordi, ennustama võimalikke tulemusi ja looma seose reageerimise tugevdamise, reageerimiskaristuste ja käitumise vahel.
Eneseregulatsiooni ja tõhususe abi koos positiivse käitumise edasise tugevdamisega isiklikul tasandil. Mudel arendab oskust eristada sobivat ja sobimatut käitumist ning teeb vastavalt sellele valikuid. Eneseregulatsioon hõlmab isiklike standardite ja eesmärkide seadmist, samal ajal teiste käitumist jälgides, hinnanguid andes ja sellele reageerides. Enesetõhusus suurendab enesekindlust, kui modell mõistab, et on võimeline positiivseid käitumisviise edukalt ellu viima.