Sotsiaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on käsitleda sotsiaalseid probleeme alates vaesusest kuni rassismini. Paljudel valitsustel on asutused, mis kujundavad ja haldavad sotsiaalpoliitikat, ning valitsused lähenevad sotsiaalküsimustele mitmel viisil. Euroopat peetakse sotsiaalpoliitikas sageli väga edumeelseks mudeliks, millel on mitmeid kaugeleulatuvaid programme, mille eesmärk on edendada võrdõiguslikkust Euroopa Liidus. Sotsiaalpoliitika reform võib toimuda ka väljaspool valitsust, nagu on näha, kui kogukonna organisatsioonid töötavad ebasoodsas olukorras olevate kodanike toetamise nimel.
Sotsiaalpoliitika mõte seisneb selles, et inimeste heaolu nimel sammude võtmine on üldiselt hea mõte. Sotsiaalpoliitika vahetu mõju võib olla rahva majanduslik ja sotsiaalne paranemine, kuid paljud inimesed tunnevad ka, et teistele inimestele kasu toomine on oma olemuselt hea, isegi kui see ei too otsest kasu. Tegelikult näivad sotsiaalpoliitika uuringud viitavat sellele, et võrdsustamiskatsed toovad ühiskonnale kasu nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis; Näiteks naiste võrdse kaasamise poole püüdlemine töökohal on toonud kaasa suurema ja mitmekesisema tööjõu ning valitsuse kaudu tervishoiuteenuste osutamine kõigile Euroopa kodanikele on lisaks tervema ja produktiivsema elanikkonna loomisele alandanud tervishoiukulusid.
Mõned näited sotsiaalpoliitikast on järgmised: riiklikud pensionid, vaeste hoolekanne, toidutalongid, taskukohase eluaseme algatused, tervishoid, töötushüvitised, võrdsete võimaluste tööseadused, diskrimineerimisvastased seadused ja poliitilised algatused, mis on loodud ühiskonna ebasoodsas olukorras olevatele inimestele. Näiteks julgustavad paljud riigid oma kolledžiid ja ülikoole võtma vastu õpilasi sõltumata vajadusest, eesmärgiga anda majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele inimestele võimalus minna kolledžisse, parandades nende võimalusi.
Valitsuse sotsiaalpoliitika võib hõlmata selgesõnalisi seadusi, mis on loodud murettekitavate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, näiteks seadused, mis keelavad tööalase diskrimineerimise rassi, soo või usutunnistuse alusel. Need võivad hõlmata ka programme ja algatusi, mida kasutatakse mingil viisil sotsiaalsete probleemide edendamiseks, näiteks stiimulid taskukohase eluasemeid ehitavatele arendajatele, maapiirkondade tervisele juurdepääsu programmid ja kirjaoskuse programmid.
Ühiskonnasiseselt võivad sotsiaalpoliitika elluviimisse kaasata ka ettevõtted ja organisatsioonid. Ettevõtted, kes soovivad, et neid peetaks sotsiaalselt vastutustundlikuks, võivad näiteks annetada eesmärkidele, mis toetavad sotsiaalsete küsimuste parandamist, või neil võib olla sisepoliitika, mis toetab võrdõiguslikkuse püüdlusi. Sotsiaalpoliitika väljatöötamine toimub ka paljudes suurtes ja väikestes organisatsioonides, mis loovad programme sotsiaalprobleemide lahendamiseks või teevad valitsusele lobitööd, et teha funktsionaalseid õiguslikke muudatusi, mis suurendavad sotsiaalseid võimalusi.