Mõiste sotsiaalne ühtekuuluvus viitab sidemetele või “liimile”, mis hoiab ühiskonda koos, sageli ühiste väärtuste, uskumuste ja käitumise kaudu. Tugevad sidemed näitavad sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrgemat taset, mida näitab suur osa elanikkonnast, kes järgib ühiskonna reegleid ja näitab üles sallivust üksteise suhtes. Seda näitab ka kogukonna erinevate rühmade koostöö, eriti kui töötatakse millegi nimel, mis toob kasu ühiskonnale tervikuna. Sidusas ühiskonnas on üksikisikud võimelised nägema end osana suuremast tervikust ja tegutsema viisil, mis toetab ühiskonnas aktsepteeritud väärtusi, isegi kui nad isiklikult ei nõustu.
Kui ühiskonnas on sotsiaalne ühtekuuluvus, jagavad kodanikud sageli ühiseid tõekspidamisi ja väärtusi, mis kajastuvad nende tegevuses. See ei tähenda, et inimesed peavad jagama täpselt samu tõekspidamisi; selle asemel on neil vähemalt paar ühist asja ja nad käituvad mõnikord sarnaselt. Näiteks religiooni puhul võib see tähendada, et inimesed võivad jumalateenistust pidada nii, nagu nad soovivad, mitte kõik samasse usku kuuluvad ühiskonnaliikmed. Sageli kehtib see, mida nimetatakse “ühiskondlikuks lepinguks”, mis on kirjutamata reeglite ja ootuste kogum, mida ühiskonna liikmed peavad järgima. Näited hõlmavad hääletamist, maksude maksmist ja sallivust teiste suhtes.
Kui ühiskonna liikmete vahel on tugevad ühised sidemed, peetakse sotsiaalse ühtekuuluvuse taset kõrgeks. Seda näitab märkimisväärne osa ühiskonnast, kes järgib reegleid ja tegutseb viisil, mida neilt oodatakse. Seda tüüpi käitumist nimetatakse ka “reeglite järgi mängimiseks”. Inimesed saavad seda demonstreerida paljudes oma eluvaldkondades, näiteks täites ühiskonna ootusi kooli mineku, töö saamise, abiellumise ja pere loomise osas. Teisisõnu, sotsiaalset ühtekuuluvust nähakse rühmades, kui nad kipuvad elama sarnaselt.
Teine viis sotsiaalse ühtekuuluvuse demonstreerimiseks on see, kui inimrühmad ühinevad ühise eesmärgi nimel, tavaliselt eesmärgi nimel, mis toob kasu ühiskonnale tervikuna. Selle näiteks võib olla see, kui erinevate kogukonnagruppide liikmed, nagu skautid ja kiriku noorterühm, teevad koostööd, et koguda raha pargi rajamiseks; seda tuntakse ka kui kogukonna ühtekuuluvust. Tihtipeale sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge taseme juures kipuvad kodanikud nägema end osana suuremast tervikust ja on valmis tegutsema kogukonna “suurema hüvangu” nimel. Seda näitab ka see, kui inimesed käituvad viisil, mis on sotsiaalselt vastuvõetav, isegi kui see tähendab, et nende tegevus ei peegelda alati nende isiklikke veendumusi.