Sõrmede kudumine on tekstiilitootmistehnika, mida kasutati ajalooliselt laialdaselt kogu Põhja-Ameerikas ja mida kasutati ka teistes maailma piirkondades, näiteks Aasias. Mõnede põlisameeriklaste kudumisvormidega seotud iseloomulikud mustrid on sõrmekudumise tulemus. See kudumistehnika ei vaja kangastelge ning eraldi lõime- ja koelõngad puuduvad. Selle asemel alustavad inimesed sirgete niitide komplektiga, mis põimitakse üksteise peale ja ümber, et luua valmis kootud toode.
Näpukudumiseks saab kasutada mitmesuguseid tekstiile, sealhulgas villa ja taimseid tooteid, nagu puuvill. Kuduja kinnitab soovitud arvu niite tüübli külge ja põimib need seejärel kitsaks kangaribaks. Riba laiuse määrab nööride arv, nende paksus ja projekti üldine pinge. Kuduja töö ajal saab lisada helmeid ja muid dekoratiivseid elemente ning näpukudumist saab kasutada mitmevärvilise niidiga töötades mitmesuguste värviliste mustrite loomiseks.
Kuna tegemist ei ole kangastelgedega, on sõrmekudumise projektid väga kaasaskantavad. See oleks olnud eeliseks kudujatele, kes kuulusid rändkogukondadesse, kes reisisid aastaringselt, ja see muutis projektide hõlpsaks kaasamise, et töötada erinevates tingimustes. Need omadused on muutnud näpukudumisest populaarseks käsitööks mõned liikvel olevad käsitöölised, kellele meeldib teha projekte, mida saab kotis kaasas kanda ja vajadusel välja tõmmata.
Internetis on saadaval juhendid erinevate näpukudumismustrite jaoks ning inimesed saavad osaleda ka tundides, et õppida erinevaid kudumistehnikaid. Mõningaid tunde õpetavad indiaanlaste käsitöölised, kes annavad teavet oma hõimude traditsiooniliste mustrite ja kudumistehnikate ajaloo kohta. Valmis projekte saab kasutada tiibade, vööde, rihmade ja muude dekoratiivsete aktsentide jaoks.
Variatsioon sõrmekudumisele tehakse ainult kätega, ilma kudumist hoidva vardata. Tuntud ka kui näpukudumine, kasutatakse erinevate projektide tegemiseks lõnga, mis on keerdunud ümber sõrmede ja silmustega ümber ja enda peale, hoides samal ajal pidevas pinges. Selle tehnika üks puudus on see, et kuni projekti valmimiseni ei ole meisterdajal vabu käsi, sest lõng töödeldakse otse käe peal ja seda ei saa enne projekti lõppu eemaldada, ilma et oleks oht seda lahti harutada või kahjustada.