Soovitatav päevane süsivesikute kogus viitab protsendile inimese päevastest kaloritest, mis peaksid saama süsivesikutega. Süsivesikud on keha vahetuim energiaallikas ja nende hulka kuuluvad lihtsuhkrud, nagu need, mida leidub puuviljades ja maiustustes, ning liitsüsivesikud, tärklises leiduvad suhkruahelad, nagu kartul, pasta ja riis. Praegune USA-s soovitatav toidukogus (RDA), mis on standardiseeritud miinimumnõue terve inimese teatud toitainevajaduse rahuldamiseks, on täiskasvanud meestele ja naistele 130 grammi süsivesikuid. Enamik toitumiseksperte loetleb aga soovitatavaks päevaseks süsivesikute tarbimiseks kuni 60 protsenti kogu kaloritest või 1,200 kalorit süsivesikuid 2,000 kalorilise dieedi puhul. See arv võib aga varieeruda olenevalt sellest, kas inimene on täiskasvanu või laps, rase või imetab last, on sportlane või üritab kaalust alla võtta.
Kõige kättesaadavama kütuseallikana on süsivesikuid kogu kehas ohtralt. Süsivesikud on lihaskoe, aju, närvisüsteemi ja maksa jaoks üliolulised. Vereringes on see glükoos ehk veresuhkur.
Selle varu säilitamiseks, mis toidab kõike alates treeningu ajal lihastest kuni testi tegemise ajal ajufunktsioonini, on soovitatav päevane süsivesikute tarbimine suurem kui kahe ülejäänud kaloreid varustava toitaine, rasva ja valgu puhul. Neli kalorit grammi kohta peaksid süsivesikud moodustama 45–65 protsenti kogu kaloritest, soovituslik rasvasisaldus on 20–35 protsenti ja valkude sisaldus vahemikus 10–20 protsenti. Näiteks võib inimene, kellele soovitatakse süüa 2,000 kalorit päevas, saada 1,200 kalorit ehk 300 grammi süsivesikutest, 560 kalorit rasvast ja 240 kalorit valkudest.
Mitte segi ajada soovitatava päevase süsivesikute tarbimisega, RDA määrab Ameerika Ühendriikide Riiklik Teaduste Akadeemia, täpsemalt nende meditsiiniinstituut (IOM). Vastavalt IOM-i 2003. aasta määratlusele on RDA määratletud kui “toiduga omastamise tase, mis on piisav peaaegu kõigi (97–98 protsenti) tervete inimeste toitainevajaduse rahuldamiseks konkreetses eluetapis ja soorühmas.”
Teisisõnu, RDA on arv, mis konkreetsete terviseprobleemide puudumisel peaks kehtima enamiku inimeste kohta antud elanikkonnas minimaalse toitainevajaduse rahuldamiseks vajaliku kogusena. Seetõttu ei pruugi see tingimata kajastada seda, kui palju süsivesikutest, rasvadest ja valkudest saadud kaloreid üksikisik tegelikult vajab – lihtsalt grammide arv, mida inimene vajab nende miinimumnõuete täitmiseks. Tegelikult on täiskasvanud meeste ja naiste süsivesikute RDA-ks märgitud ainult 130 grammi ehk 520 kalorit, mis on minimaalne kogus, mis on vajalik keha, eriti aju, nõuetekohaseks toimimiseks.
Mis puudutab kogu energiavajadust, mille kalorivajadus ulatub 1,200-st mõne väiksema täiskasvanud naise puhul kuni 5,000-ni paljudel sportlastel, siis inimese soovitatav päevane süsivesikute tarbimine varieerub nii palju, et seda võetakse pigem protsendina inimese kogukalorist kui määratud arv gramme päevas. Soovitatavat päevast süsivesikute tarbimist mõjutavad tegurid on väga erinevad ja hõlmavad vanust, kehakaalu, sportlikke nõudmisi ja seda, kas inimene on rase või imetab last. Suurema energiavajadusega inimesed, nagu lapsed ja sportlased, võivad hästi hakkama saada dieediga, mille kalorite osakaal on suhteliselt suur – kuni 60–65 protsenti süsivesikutest. Rasedad või rinnaga toitvad naised vajavad rohkem gramme süsivesikuid kui muidu, kuid see on tingitud sellest, et nende kalorite üldvajadus on suurenenud. Neile, kes soovivad kaalust alla võtta, soovitavad mõned toitumiseksperdid vähendada süsivesikute tarbimist 45-50 protsendini kogu kaloritest ning vähendada üldist kalorite tarbimist.