Soontaimedel on juhtivad kuded, mida nimetatakse ka vaskulaarseteks või veeldatud kudedeks, mis transpordivad vett, mineraale ja fotosünteetilisi materjale läbi taime juurte, varte ja lehtede. Need erinevad mittevaskulaarsetest taimedest, millel ei ole juhtivaid kudesid ja mis vajavad väetamiseks vett. Nende teiste nimetuste hulka kuuluvad trahheofüüdid ja kõrgemad taimed. Need moodustavad enamiku tänapäeval Maal leiduvatest taimedest, välja arvatud samblad ja maksarohud.
Soontaimede kehas on kolm erinevat süsteemi, mis töötavad koos, et säilitada taime eluiga. Nende hulka kuuluvad juurestik, võrsete süsteem ja veresoonte süsteem. Juurestik koosneb juurtest, mis ankurdavad taime maasse ning imavad mullast niiskust ja toitu. Võrsete süsteem koosneb vartest ja lehtedest, mis on spetsialiseerunud fotosünteesile. Veresoonte süsteem tsirkuleerib vett ja mineraalaineid lehtedesse ning fotosünteesimaterjali lehtedest ülejäänud taimedesse.
Taime veresoonte süsteem koosneb kahest torude võrgustikust, mida tuntakse ksüleemi ja floeemidena, mis on vett ja toitu juhtivad süsteemid. Neid ei esine mittevaskulaarsetes taimedes, mis on nende kahe peamine erinevus. Ksüleem transpordib vett juurtest üles ja tsirkuleerib selle kõigisse teistesse taime kehaosadesse. Floeem transpordib toitu, toitaineid ja fotosünteetilist materjali kogu taimes, et hoida seda tervena ja kasvades.
Ksüleem koosneb surnud õõnesrakkudest, mida tuntakse trahheididena. Floeem sisaldab aga elusrakke, mida tuntakse sõelatoru liikmetena. Neil on poorid, mis võimaldavad molekulide läbipääsu, kuid neil puuduvad tuumad ja muud organid. Nende kaasrakud või nende kõrval asuvad rakud aitavad neid elus ja tervena hoida.
Soontaimed on võimelised kasvama suuremaks kui mittevaskulaarsed taimed, millel puudub puitkude, mis on vajalik suurema kasvu toetamiseks. Mittevaskulaarsed taimed kasvavad tavaliselt umbes 0.39–0.78 tolli (1–2 cm), samas kui vaskulaarsed taimed võivad kasvada mitme jala (meetri) kõrguseks. Neid leidub sagedamini ka niisketes ja varjulistes piirkondades, kuna neil puudub vaskulaarne kude, mis oma keha hüdreeriks. Selle asemel peavad nad oma pinnalt vett imama, muutes kuivades piirkondades pikaajalise ellujäämise keeruliseks. Soontaimed võivad aga ellu jääda peaaegu igas kliimas, kui nende põhivajadused vee, päikesevalguse ja sobiva temperatuuri järele on rahuldatud.
Mõned levinumad on okaspuud ja õistaimed, kuigi on ka teist tüüpi, mida tuntakse seemneteta soontaimedena. Need taimed sisaldavad sama ülalkirjeldatud veresoonte süsteemi, kuid ei paljune seemnest. Üks selline taim on Ameerika Ühendriikides Florida metsades metsikult kasvav psilotum, tuntud ka kui viskisõnajalg. Teiste hulka kuuluvad Lycophyta ja Sphenophyta divisjonid ning mitmed sõnajalgade liigid Pterophyta divisjonis.