Krooniline soolepõletik tuleneb peamiselt kahest haigusest, haavandilisest koliidist ja Crohni tõvest, ning seda klassifitseeritakse põletikuliseks soolehaiguseks (IBD). Ajutine põletik võib tuleneda gastroenteriidist. Gastroenteriit tuleneb viirus-, parasiit- või bakteriaalsest infektsioonist. Olenemata põhjusest võib soolepõletik olla ebamugav ja häirida aktiivset elustiili.
IBD-ga seotud haigustel pole konkreetset põhjust. Arvatakse, et IBD teket soodustavad mitmed tegurid. Nende hulka kuuluvad geneetilised ja keskkonnategurid, näiteks inimese võime infektsiooniga tõhusalt võidelda.
Haavandiline koliit ja Crohni tõbi esinevad mõlemad peensooles ja käärsooles. Haigused põhjustavad põletikku piki sooleseinu. See soolepõletik põhjustab haavandeid piki soolestiku limaskesta.
Kahe IBD moodustava haiguse vahel on mõningaid erinevusi. Crohni tõve põletik ulatub soolestiku seintest kaugemale ja ulatub sügavale soolestiku seintesse. Lisaks leitakse fistuleid sagedamini Crohni tõvega patsientidel. Fistulid loovad tunneli nende asukoha soolestikus ja teiste organite, naha või sooleosade vahel. See võib põhjustada infektsioonitaskuid.
Haavandilise koliidi ja Crohni tõvega seotud sümptomiteks on kõhulahtisus, kehakaalu langus, rektaalne verejooks ja väsimus. Teised sümptomid on kõhukrambid, liigesepõletik ja palavik. Verekaotus võib mõnel patsiendil põhjustada aneemiat.
IBD diagnoosimiseks tehakse erinevaid katseid. Arstid viivad läbi füüsilise läbivaatuse ja koguvad teavet IBD kahtlusega inimese sümptomite kohta. Diagnostilised testid, nagu kolonoskoopia, endoskoopia ja soolte baariumiuuring, võivad veelgi aidata arstil diagnoosida IBD-ga seotud haigusi.
IBD ravi sõltub sümptomite tõsidusest ja patsiendil diagnoositud haiguse tüübist. Tervislik toitumine, stressi vähendamine ja piisav magamine võib aidata vähendada soolte ärritust ja põletikku. Samuti võib soovitada ravimeid, nagu kortikosteroidid põletiku kontrollimiseks ja kõhulahtisusevastased ravimid. Need, kellel on Crohni tõbi või haavandiline koliit, võivad vajada operatsiooni, et eemaldada kahjustatud soolestiku osad.
Gastroenteriit põhjustab ajutist soolepõletikku. Kõige tavalisem gastroenteriidi põhjus on viirus, mida sageli nimetatakse gripiks. Bakterid ja parasiidid võivad samuti põhjustada gastroenteriiti. Tavalisteks sümptomiteks on kõhulahtisus, oksendamine, palavik ja kehavalud. Ravi sõltub põhjusest, kuid võib hõlmata puhkust, rohket vedelikku ja bakteriaalsete infektsioonide korral antibiootikume.