Sonaat, mis tuleneb itaalia sõnast, mis tähendab “helima”, on instrumentaalžanri nimi, millel on tavaliselt mitu osa ja mida esitab kas solist või kammeransambel. Kui kasutatakse mitut instrumenti, on üks sageli klahvpill. See termin on ka üldnimetus vormile, millest sai selle žanri esimese liikumise korralduse aluseks, mida mõnikord nimetatakse “sonaadivormiks” või “esimese liikumise vormiks”.
Žanr on tuntud 1200. aastatest ning selle varased kasutusalad hõlmavad müsteeriuminäidendeid ja Elizabethi ajastu näidendeid, aga ka fanfaare. Sonaat pillidele vastandati kantaadile häältele.
Barokiajal tõusid esile kaks levinud tüüpi. Sonata da camera, “kammersonaat”, tavaliselt kolme-neljaosaline teos, hinnati ühele või mitmele meloodiainstrumendile ja kontinuole. Paljud neist kompositsioonidest olid kujundatud tantsumuusikana ning need olid populaarsed Austrias ja Saksamaal, aga ka Itaalias, kus märgiti ära Arcangelo Corelli sonaadid viiulile ja klavessiinile.
Teine barokiajastu tüüp, sonata da chiesa ehk kirikusonaat, rahvapäraselt neljas osas, sai levinud missa ja vespri ajal. Corelli kirjutas ka seda tüüpi sonaate. 18. sajandil asendati mõlemad tüübid liigutustena suuremates teostes ja omandasid tantsumuusikas rakendades teisi nimetusi.
18. sajandil ja 19. sajandi alguses muutus oluliseks esimese liikumise vorm. Tekkis tendents, et sonaadid kirjutati kolmeosalise teosena klaverile või klaverile ja viiulile, esimene osa sonaadi kujul. Josef Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven on kõik tuntud oma sonaatide poolest.
Klassikaajal kasutusel olnud vormil oli palju variatsioone, kuid üldiselt võib seda iseloomustada kolmeosalisena. Alustades ekspositsioonist, milles tutvustatakse kahte vastandlikku teemat, liigutakse edasi arendussektsiooni, mille eesmärk on seda materjali laiendada, ja lõpetatakse kokkuvõttega, kus ekspositsioonimaterjal taas kuulatakse.
Kuulsate tükkide hulka kuuluvad:
Kreutzeri sonaat — Ludwig van Beethoveni viiulisonaat nr 9 A-duur
Kuuvalguse sonaat — klaverisonaat op. 27 nr 2 Ludwig van Beethoven
Lihtne sonaat — Wolfgang Amadeus Mozarti klaverisonaat nr 16 C-duur, K. 545
Klaverisonaat nr 11 A-duur, K. 331, Wolfgang Amadeus Mozarti
Tuntumate teoste hulka kuuluvad veel Domenico Scarlatti klavessiinsonaadid, Johann Sebastian Bachi sonaadid ja partiitad sooloviiulile ning flöödile ja kontinuole ning Johannes Brahmsi, Frédéric Chopini, Franz Liszti, Felix Mendelssohni, Sergei Prokofjevi, Sergei Rachmanbini, Sergei Scriaffini teosed. ja Dmitri Šostakovitš.