Sõltumatut filmi peetakse sageli Hollywoodi peavoolu kassahiti vastumürgiks. Alguses oli sõltumatu film kõike seda, mida suuremad filmistuudio filmid ei olnud. Kui Hollywood müüs filme, mis olid turvalised, eskapistlikud ja mega-kallid, siis sõltumatud olid vastupidised.
Sõltumatu filmi saab teha kingapaela eelarvega. Paljud suured sõltumatud režissöörid on oma filme rahastanud väga ebatavaliste meetoditega. Robert Rodriguez müüs oma keha meditsiinilistele katsetele, et rahastada oma esimest filmi. Üks režissöör teeskles autoõnnetust, et saada oma sõltumatu filmi kindlustusrahast raha. Krediitkaardid, laenud perekonnalt ja sõpradelt ning säästud lähevad kõik režissööri kirele oma filmi tegemise vastu.
Üheksakümnendatel tegi sõltumatu film läbi suure muutuse. Suured stuudiod ei vaevunud tavaliselt indiaid puudutama, sest neist polnud kasumit teenida, kuid väike filmifirma nimega Miramax aitas stuudio meelt muuta. Miramaxi omanikud Harvey ja Bob Weinstein nägid, et nad saavad osta filme sõltumatutelt filmirežissööridelt ja teenida tohutut kasumit.
Väikese eelarvega filmid nagu Seks, valed ja videolint, Pulp Fiction ja Good Will Hunting aitasid muuta inimeste suhtumist sõltumatusse filmi. Võrreldes stuudiopiltidega tehti indie’sid väga väikese raha eest, suhteliselt kiiresti ning esmakordsete režissööride ja stsenaristidega. Sõltumatud filmid hakkasid kogu maailmas teenima sadu miljoneid dollareid ja stuudiod hakkasid sellele tähelepanu pöörama.
Sundance’i filmifestival oli koht, kus sai näha esimesi indie-filmide linastusi. Stuudiojuhid hakkasid ilmuma, et napsata kuumad filmid uutelt kuumadelt režissööridelt. Quentin Tarantino, Kevin Smith ja Gus Van Sant olid kõik sõltumatud filmirežissöörid, kes tegid väga väikese raha eest ühed kõige tulusamad filmid.
Sõltumatud filmirežissöörid suhtuvad oma filmidesse kirglikult. Kui Barbet Schroder tegi filmi Barfly, lõigati tema tootmisraha ootamatult ära ja film suleti. Legend räägib, et Schroder astus produtsendi kabinetti ja seisis tema ees mootorsaega, väites, et lõikab endal sõrmed maha, kui filmi uuesti ei käivitata. Tal õnnestus filmi eest saada produtsendi tähelepanu, austus ja raha.
Sõltumatud filmides on usutavad süžeeliinid ja realistlikud karakterid ning sageli süvenevad nad elu tumedamasse külge, mida stuudiod ei puudutaks. Nüüd aga, kui stuudiotel on näpud paljude indie-filmide rahastamisel, tundub, et loovus võis lämmatada. Stuudiod lõikavad, filmivad uuesti ja muudavad paljude indie-filmide lõppu, et muuta need tavapublikule meeldivamaks.
Alati leidub hullumeelseid filmirežissööre, kes stuudiote ees pöidlaga. Loodetavasti jäävad need režissöörid eksisteerima ja toovad filmilinale originaalsust. Kui ei, siis võib juhtuda, et koos sõpradega digikaameraga pildistav filmitudeng peab midagi uut ekraanile tooma.