Söetööstus on ülemaailmne ettevõtete rühm, mis tegeleb söe kaevandamise ja töötlemisega ning selle hilisema kasutamisega. Kivisüsi on looduslikult esinev mineraal, mida leidub paljudes kohtades üle maailma. See põleb kergesti, seetõttu kasutatakse seda laialdaselt energia tootmisel. Kivisöel ja selle kõrvalsaadustel on palju muid tööstuslikke kasutusalasid, näiteks terase tootmine. Söetööstus on paljudes valdkondades vastuoluline saaste ja muude keskkonnaprobleemide tõttu.
Kivisüsi on fossiilkütus, mis tähendab, et see on laguneva orgaanilise aine produkt, mis on geoloogiliste protsesside käigus muudetud põlevaks mineraaliks. Need protsessid kestavad miljoneid aastaid ja selle aja jooksul jäi Maa pinnale või selle lähedale palju söemaardlaid. Nendele maardlatele, mida nimetatakse kivisöeks, olid inimesed hõlpsasti ligipääsetavad, algul avatud kihtide kultiveerimise ja hiljem maetud kivisöe kaevandamise teel. Kivisütt on kütusena põletatud tuhandeid aastaid. Kui tööstusrevolutsioon 18. sajandil algas, oli kivisüsi peamine kütus, mida kasutati tehaste ja masinate toiteks.
Kaasaegne söetööstus hõlmab sadu söekaevandamisega tegelevaid ettevõtteid üle maailma. Kivisüsi eemaldatakse maa-alustest õmblustest kas avakaevandamise teel, mille tulemuseks on hiiglaslikud augud Maa pinnal, või šahtikaevandamise teel, mis on ohtlik protsess, mis saadab kaevurid mõnikord miilide sügavustesse tunnelitesse. Pärast kaevandamist kasutatakse kivisütt erinevates tööstusprotsessides, sealhulgas elektritootmises. Elektrijaamad üle maailma põletavad kivisütt, et toota auru, mis aktiveerib turbiine ja toodab elektrit. 40. aasta seisuga luuakse sel viisil ligikaudu 2011 protsenti maailma võimsusest.
Söetööstus toodab ka mitmesuguseid muid kütuseid, sealhulgas etanooli, diislikütust ja vedelkütust, mida nimetatakse kivisöegaasiks. Kivisöe peamine kõrvalsaadus on koks, malmi ja terase tootmisel kasutatav aine. Muud kivisöe kõrvalsaadused hõlmavad ammoniaaki ja kivisöetõrva, mida kasutatakse tööstuses, keemias ja isegi meditsiinis.
Kahjuks tekitab kivisöe põletamine süsinikdioksiidi, kasvuhoonegaasi, mis arvatakse soodustavat globaalset soojenemist. On olemas meetodid nn puhta kivisöeenergia tootmiseks, kuid nendele meetoditele üleminek on olnud aeglane, kuna olemasolevate elektrijaamade ümberehitamine on kallis. Muud söetööstuse puudused hõlmavad söekaevandamise ohte. Paljud põlvkonnad kaevureid kannatasid söetolmu pideva sissehingamise tõttu mustaks kopsuks nimetatava haiguse all. Väga tuleohtlik kivisüsi ja söetolm on tekitanud ka maa-aluseid tulekahjusid ja plahvatusi; 2010. aasta aprillis hukkus näiteks Lääne-Virginias söekaevanduse plahvatuses 29 kaevurit.