Smew on pardiliik, kes elab Euroopa ja Aasia piirkondades. Lind on tuntud oma erilise välimuse – eriti isasloomade – poolest ning teda näeb sageli järvedel, tiikidel ja jõgedel. Smew vajab paljunemiseks puid; suvekuudel elab see tavaliselt puude väikestes aukudes. Liik ei ole ohustatud nimekirjas ja rahvusvaheliste looduskaitserühmade arvates on see “vähim mure”.
Smews on väikesed pardilaadsed linnud. Enamik isaseid ei kasva pikemaks kui 17.5 tolli (44.4 cm), emased on aga mitu tolli väiksemad. Nokk on paks ja terav ning sakilise servaga, mis aitab linnul saaki hoida. Tänu oma valgele värvusele on mõnikord väidetavalt smewide välimus “pragunenud jääga”, eriti lennates.
Isaseid smewsid on väga lihtne ära tunda, kuna kogu keha on valge, välja arvatud kitsad õhukesed mustad laigud. Need mustad laigud kulgevad sageli kogu keha pikkuses ja võivad tekkida silmade ümber. Emased eristuvad teistest liikidest vähem lihtsalt. Naise keha on hall, linnul on tavaliselt punane või pruun pea ja valged tiivad. Kergesti äratuntav tunnus on suur valge laik, mis asub otse silmade taga.
Smew on üldiselt levinud Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Kesk-Euroopas. Mõnikord on linde näha Suurbritannias, kuigi nad rändavad tõenäolisemalt Saksamaale ja teistesse lähiriikidesse. Ameerika Ühendriikides on New Yorgi piirkonnas mõnikord nähtud smew linde.
Linnud elavad tavaliselt mageveepiirkondades, näiteks tiikides. Suvekuudel pesitsevad linnud sagedamini aeglaste jõgede ja muude veekogude läheduses puude otsas, talvel aga varjatud rannajooni või järvi. Smew pesitseb sigimiseks puude otsas ja liik muneb ühel hooajal kuni üheksa muna. Pesad leitakse sageli vanadest rähni aukudest, kuna need on ideaalse suurusega. Sigimine toimub tavaliselt mais ja juunis.
Smew on liigina eksisteerinud ligikaudu kaks miljonit aastat. Varaseimad fossiilid on asunud Inglismaal pleistotseeni ajastust. On avastatud sarnaste liikide fossiile, mis pärinevad palju varasemast ajast. Smew’d ei peeta praegu väljasuremisohus olevaks.