SmartMedia™ oli välkmäluvorming, mis loodi 1980ndatel ja 1990ndatel arvutikasutajate seas levinud diskettide asendamiseks. 1995. aastal kasutusele võetud seda tüüpi välkmälukaardid loodi spetsiaalselt konkureerima teiste sarnaste välkmälutüüpidega ja asendama diskette, kuna need on väiksemad ja võimelised salvestama rohkem andmeid. Kuigi see salvestusvorming oli mõnda aega üsna populaarne, viisid selle kujundusele omased piirangud lõpuks populaarsuse languse ja teiste konkureerivate vormingute tõusu. SmartMedia™ on sellest ajast peale tootmisest lõpetatud ja muud tüüpi välkmälud on muutunud mobiiltelefonide ja kaasaskantavate meediumipleierite tootjate standardiks.
Toshiba™ loodud ja omanduses olev SmartMedia™ võeti kasutusele 1995. aastal diskettide asendusena ja alternatiivina mitmele muule sel ajal saadaolevale välkmäluvormile. Välkmälu koosneb tavaliselt ühest, tavaliselt väikese suurusega seadmest, mille saab arvutisse kaasaskantava salvestusruumina sisestada. SmartMedia™-kaardid olid oluliselt väiksemad kui diskettid ja ka üsna pisut väiksemad kui muud tol ajal konkureerivad välkmäluvormid. Kaartide suuruse tõttu olid need üsna populaarsed varajastes digikaamerates jms seadmetes kasutamiseks.
SmartMedia™-kaardile pääses tavaliselt juurde, eemaldades selle telefonist ja sisestades selle arvutiga ühendatud lugejasse. Kuigi kaardid olid 2000. aastate alguses üsna populaarsed, töötati umbes samal ajal välja ka muud tüüpi välkmälu kaamerate ja sarnaste seadmete jaoks; Sellised vormingud nagu “Extreme Digital” (xD) asendasid lõpuks SmartMedia™-vormingu. See juhtus peamiselt suure disainivea tõttu Toshiba™ salvestusvormingus.
Nende väljatöötamise ajal olid need kaardid ette nähtud diskettide asendamiseks, pakkudes suuremat salvestusruumi, kuni 128 megabaiti (MB), palju väiksema suurusega. Need kaardid ei ületanud kunagi 128 MB suurust nende algse disaini tõttu. Teised vormingud, mis töötati välja pärast SmartMedia™-i, olid aga loodud pakkuma palju suuremat salvestusvõimalust.
Kuna SmartMedia™ oli peamiselt mõeldud diskettidega konkureerimiseks, puudus ettenägelikkus tulevaste konkureerivate vormingute ja suurema salvestusmahu järele. Lõppkokkuvõttes tõi see kaasa muud vormingud, mis pakkusid rohkem salvestusruumi, et muutuda palju populaarsemaks ja lõpuks üle võtta turg. Seetõttu neid kaarte enam ei toodeta ning kaamerates, telefonides ja muudes seadmetes kasutatakse nüüd uuemaid meediumisalvestusvorme.